4 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1. Elektritraumade põhjustajad Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. 2.2. Kokkupuude elektriga Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool
- Tuleb välja selgitada kindel kemikaal, mis nahka kahjustas. - Teavitama peab arsti. (8) 10 5. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere
mahakukkunud juhtmeni. Kui tegemist on madalpinge liinidega (alla 1000 V), siis loetakse inimesele ohutuks alaks see, mis jääb kaugemale kui 5m juhtme mahalangemise kohast. Kõrgepinge puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m. Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. Elektritraumade põhjustajaks võib olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool
Marjatinktuuri valmistatakse 70- protsendilise piiritusega, võttes võrdse koguse marju ja piiritust. Segul lastakse tõmmata 2 nädalat. Tõmbununa on tinktuur läbipaistev. kollakaspunane vedelik. 6. Pärismaised puud-põõsad mürgiks. Hinnanguliselt on õistaimi maailmas umbes 250 000 liiki, neist ligikaudu 10 000 on mürgised. Mürktaim sisaldab mürkaineid ja kutsub esile mürgistusi, mille mõju võib olla enesetunde ajutisest halvenemisest surmavani. Looduses kaitsevad mürkained taimi ärasöömise eest. Et hoida järgmiseks kevadeks kogutud varusid, on seetõttu sageli eriti mürgised säilitusorganid: sibulad, mugulad, juurikad. Varakevadel on iga tärkav roheline lible talve üle elanud loomade jaoks kõrges hinnas ja seetõttu pääsevad mürgised kevadlilled ärasöömisest edukamalt. 32 6.1. Jugapuu (Taxus baccata). Mürgine on kogu taim
annaabi.ee 
