Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale.
üliõpilane Rastingnac. Gorioti traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike; nii saab temast endast raha ohver. 7. KUST PÄRINEB JA MIDA TÄHENDAB MÕISTE BOVARISM? Bovarism pärineb Flauberti romaanist ,,Madame Bovary" ja tähendab seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. 8. MIS VIITAB NATURALISMI JOONTELE FLAUBERTI TEOSTEST? Tema raamatus oli Emma Bovary surmastseen kliinilised üksikasjadeni ära kirjeldatus . Ka karakteri võttis ta ete oma tundeid talitsedes ,jahedalt ning analüütiliselt. 9.ISELOOMUSTA DOSTOJEVSKI LOOMINGU ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose peategelane Raskolnikov, vaene üliõpilane, on katkestanud oma õpingud. Ometi on ta andekas ja tugeva loomuga mees. Tal on teooria , mis jagab inimesed kaheks, harilikud inimesed ja haruldased inimesed. Raskolnikov, kes arvan end kuuluvat just erandlike
(Peterburi konservatoorium rajati Leipzigi konservatooriumi eeskujul, osa õppejõude tuli Saksamaalt.) Peterburi konservatooriumi esimene lend lõpetas 1866, sealhulgas Pjotr Tsaikovski. Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Tsaikovski põhizanrid on sümfoonia (neid on tal 6) ja ooper (Näit "Jevgeni Onegin", "Padaemand"), need on teineteist vastastikku ka mõjutanud: orkestripartiis toimuv muutub ooperis järjest tähtsamaks ("Padaemand" 1890, Krahvinna surmastseen: Hermann nõuab Krahvinnalt kolme võiduka kaardi saladust, õudusest tardunud vanadaami reageeringuid edastab üksnes orkestripartii, laulja ei laula selles stseenilõigus fraasigi). Sümfoonias omakorda võime märgata ooperlikke teemasid-karaktereid. Mõlemas zanris mängib helilooja jaoks järjest suuremat rolli tämber, ent mitte sära ja värvikuse taotlemiseks (nagu Rimski-Korsakovi valdavalt programmilistes orkestriteostes), vaid psühholoogilise situatsiooni täpsustamiseks
Tolstoile on väga tähtis selline mõiste nagu instinkt. Instinkt on Tolstoi tähenduses vahend kui ellusuhtumine, mitteratsionaalne mõtlemine. See võime on Natasal olemas, ta tunneb lihtsalt elust ja inimestest rõõmu. Bolkonski teeb Natasale abieluettepaneku, kuid Natasa peab aasta ootama. Bolkonski loobub hiljem Natasast. Tolstoi ei lase Bolkonskil lõpuni muutuda, kuna sellele tegelasele ei ole seda võimalust antud. Bolkonski surmastseen ta on raskesti haavatud. Arst annab tervenemislootust, kuid Tolstoi laseb tal surra. Asi pole haavas, vaid milleski muus tema maailmapildis. Tema kõrval lamab rivaal Kuragin. Andrei annab talle andeks. Tolstoi kirjeldab seda kui surmaeelset seisundit. Eluajal pole andestamine tema jaoks võimalik. Pierre'il laseb Tolstoi muutuda üsna kardinaalselt. T jätab ta ellu, kuna ta on teistsugune inimene. Ring, ümmargune harmoonia ja täiuslikkuse sümbol. Platon on algusest peale
annaabi.ee 
