Tunnistuste kohaselt oli vähemalt 22 mehel ja 10 naisel mingid võimed ravijana, kusjuures kahtlustusteks andis põhjust tihti just ebaõnnestunud ravi. Pärast Rootsi kohtureformi on andmed nõiaprotsesside kohta täielikum. Näiteks Pärnu maakohtus toimus suurim arv nõiaprotsesse 1633- 1645 (kokku 22 protsessi, surma mõisteti 12 inimest, nendest 10 aastatel 1640- 1642). Tartu maakohtus on teada ainult 6 protsessi 1632 aastast, surmanuhtlusi ei langetatud. Süüdimõistmise saavutamine oli küllalt raske, kuna süüdistuse tõestamiseks ei leitud küllalt veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks). Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või
• Ringkonnakohus (apellatsioon) • Riigikohus (kassatsioon), otsus on lõplik (tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega) Euroopa inimõiguste kohus (asub Luksemburgis) • Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (koostas Euroopa Nõukogu, jõustus 03. september 1953) • Konventsiooni on ratifitseerinud kõik 47 liiget (Valgevene, Kasahstan ja Vatikan pole liikmed) - Valgevene pole liige, kuna teostab siiani surmanuhtlusi. • Euroopa Inimõiguste Kohus 1959 - Inimese, juriidilise isiku või osalisriigi kaebus - Siseriiklikud kohtuastmed ammendatud Seotud isikud ja ametid Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigusaktide üle. Nimetatakse parlamendi poolt 7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone. Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega,
- Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas. - Enamlevinumad hukkamismeetodid: poomine, elektritoolis hukkamine, maha laskmine, gaasikamber, süstimine, giljotineerimine ja kividega pildumine. - Kuriteod, mille eest süüdi mõistetakse: tapmine, piinamine, abielurikkumine, pornograafia, avaliku vara röövimine, korruptsioon, riigireetmine, spionaaz, terrorism jne. - Amnesty Internationali andmetel 2011. aastal enim surmanuhtlusi: Hiina (üle 2000 hukkamise), Iraan (üle 360), Saudi Araabia (üle 82), Iraak (üle 68) ja Ameerika Ühendriigid (43). Surmanuhtluse kaotamisest Eestis - Eestis loobuti surmanuhtlusest 1998. aastal. - Viimane seaduslik hukkamine viidi läbi 1991. aastal. - 2003. aastal ratifitseeriti Protokoll nr 13 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta - Artikkel 1. Surmanuhtluse kaotamine
Tegi ka seadused, lasi need kivisse raiuda ja pani riigis üles. Hammurapi seadused- ideoloogilised, võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus Hammurapi seisab päikesejumal Samasi ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika Hammurapi ülistamisega. Kehtestab seadused selleks, et vägev ei rõhuks nõrka ja et seadus on kõigile vaatamiseks. Seadused, karistused konkreetsete kuritegude eest. Karmid karistused (eriti surmanuhtlusi palju). Isikuvastaste kuritegude kohta- karistus sõltub sellest, kes kelle vastu sooritab ehk kõik ei olnud seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi: · Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma vastu ehk nö võrdsus · Muskenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud
annaabi.ee 
