2. Apellatsioonid ja avaldused koormavad kohtusüsteeme. 3. Surmanuhtlus on ebahumaanne karistusviis. 4. Pärast surmanuhtluse täideviimist võivad ilmneda uued asjaolud ning hukatu võib osutada süütuks. Temale tehtud ülekohut pole sel juhul enam võimalik heastada. 5. Inimesel pole õigust otsustada teise inimese elu või surma üle. 6. Inimelu on absoluutne väärtus. 7. Kurjategijale tuleb jätta võimalus meeleparanduseks. 8. Surmanuhtlusel pole mingit mõtet, sest see ei too kannatanut ellu tagasi. 9. Elu vanglas on vangile palju hullem ja efektiivsem karistus kui surmanuhtlus. 10. Miks tappa inimesi, kes tapavad inimesi, et näidata, et tapmine on vale.
Ma olen sageli seisnud silmitsi vitega, et avalik arvamus on surmanuhtluse kaotamise vastu ja aeg pole selleks veel kps. Poolt ja vastu Kige levinum pooltvide surmanuhtluse kohta on vajadus hiskonnale. Nimelt olevat see hirmutusvahend seaduse ja korra tagamiseks. Vastavalt hirmutusteooriale on hiskonna heaolu tarbeks vajalik tappa korrarikkuja, mis peletaks teised inimesed tagasi mttest midagi samalaadset korda saata. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid kski neist pole testanud, et surmanuhtlusel oleks testi mjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid mrke: vgivaldsetel kttemaksumeetmetel vib olla negatiivne mju hiskonna moraalile ja nii vib surmanuhtlus hoopistkkis suurendada vgivaldsust ning muuta hiskonna brutaalsemaks. Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on
1.1.1 Surmanuhtluse vastuargumendid Inimõiguste ülddeklaratsiooni 3. artikkel ütleb, et ,,kõigil on õigus elule". Õigust elule peetakse tihtipeale kõige tähtsamaks ja kõige põhilisemaks õiguseks, millest teatud mõttes tulenevad kõik teised inimõigused. Et surmanuhtlus rikub õigust elule, rikub see ühtlasi kõiki ülddeklaratsioonis sätestatud inimõigusi. On tehtud lugematu arv uuringuid, kuid ükski neist pole tõestanud, et surmanuhtlusel oleks tõesti mõjus hirmutav toime. Tegelikult on hoopis vastupidisele osutavaid märke: vägivaldsetel kättemaksumeetmetel võib olla negatiivne mõju ühiskonna moraalile ja nii võib surmanuhtlus hoopistükkis suurendada vägivaldsust ning muuta ühiskonna brutaalsemaks (Espersen 1996). See väide võib selles mõttes tõsi olla, et kui inimene saadab toime sellise kuriteo, mille karistuseks on surmanuhtlus, siis on see hoiatuseks teistele ühiskonnaliikmetele, et nad vähem kuritegusid
riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid. 3.7 Millised on riigikohtu ülesanded? Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve. 3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne? Riigikohtu esimees on Märk Rask. Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks. 3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised argumendid? Surmanuhtluse keelustamise pooldajad: 1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda ta võttis teise elu. 2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele. Surmanuhtluse keelustamise vastased: 1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine). 2) Erijuhtudel tuleb surmanuhtlus säilitada.
märkida, et juba möödunud sajandil on püütud ka Piiblist leida [1843] argumente surmanuhtluse poolt või vastu. Jõuti aga tulemusele, et Piibli seisukohad jagunevad pooleks, S.t Piibel pole ei surmanuhtluse poolt ega vastu (Masur 1989: 143). Ütleme seetõttu, et Euroopa ruumis on viimase ca 100 aasta jooksulolnud järjest rohkem kombeks eelistada surmanuhtlusele eluaegset vang- lakaristust. Selle suuna vastaste hääl on samal ajal kõlanud üha vaiksemalt, mis ei tähenda aga, et surmanuhtlusel puuduksid oma poolt-argumendid. Surmanuhtluse eitamine eetilis-filosoofilises plaanis on ilmselt mingite üldiste arengutendentside resultaat, näiteks riigi ja inimese suhtes. Järgmine aspekt, mida vaatleme, on karistuspoliitiline ehk küsimine, kumb karistus on efektiivsem, kas surmanuhtlus või eluaegne vanglakaristus. Siinjuures on tähtis näha surmanuhtlust tervikliku kuritegevuse kontrolli süsteemi ühe osana Euroopa tsivilisatsioonis. Kurjategijate
korrektne. Kommentaar. Sulgudes olev küsimärk näitab, et küsimus ei pruugi olla piisavalt selge, vastaja nõudel peab küsija põhjendama ka eelduse konteksti. Vastaja võib öelda, et siin ei tööta sellenimelist (eitab presupositsiooni) või ,,Meil on mitu Mallet, millist te mõtlete?" (palub küsimust täpsustada). N13.3. Analüüsida küsimust ,,Milline on surmanuhtluse preventiivne toime?". Märgis: milline. Presupositsioon: surmanuhtlusel on preventiivne toime. Nõuded vastusele: küsimus on mitterange, oodatakse pikemat selgitust. Kontroll: 1) +; 2) +; 3) +; 4) +; 5) +; 6) +; 7) +. (Ülesande) vastus: kui presupositsioon on tõene, on see mitterange küsimus korrektne. N13.4. Analüüsida küsimust ,,Miks kriminaalhoolekande teoorias ja praktikas hakkab juurduma arusaam, et legaliteedi põhimõttele tuleb n-ö appi kutsuda otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte?". Märgis: miks.
annaabi.ee 
