Lisaks gaasikambrites surnud inimestele, hukkusid vangid nälga, haigustesse ja meditsiiniliste katsetuste tagajärgedes. Auschwitz III Laager oli kõige esimene ja suurim kõrvallaager. Aja pikku sai sellest kõrvallaagrite `vabrikute' peakontor. Selle osa elanike arv kasvas järsult. 1942. aasta detsembris elas seal 3,5 tuhat elanikku, 6 tuhat poole aasta pärast ning järgmise kuue kuu jooksul oli vangide arv kasvanud 11 tuhandeni. Suure enamiku moodustasid juudid. MILLINE OLI ELU SURMALAAGRIS? Vangid toodi kohale rongidega, milles polnud piisavalt ruumi, õhku ega inimlikke võimalusi reisimiseks. Süütud perekonnad eraldati teineteisest kohe, kui rong oli saabunud. Naised, lapsed, mehed, vanurid kellegile ei antud armu. Tööjõulised mehed, naised ja ka vanemad lapsed saadeti sunnitööle, teised olid määratud hukule. Inimesed pandi elama ülerahvastatud majadesse, milles polnud esimeste kuude jooksul ainsat mööblitükki. Magati madratsite peal
ülekaal oli aga suur. Kvartal kvartali järel süüdati põlema. Ennast seal varjanud inimesed pidid välja tulema, mispeale nad kas maha lasti või kinni võeti. Sellele vaatamata kestis ülestõus neli nädalat. Üks ellujäänud võitlejatest kirjutas: ,,Sõdisime vastu, nii oli kergem surra ja lihtsam oma saatusele alistuda." (Bruchfeld ja Levine 2003:69) 17 3.5 Ülestõusud surmalaagrites Kõige vapramad, samas kõige lootusematud vastuhakukatsetest olid ülestõusud kolmes surmalaagris. Juudist vangid teadsid, et olid surmale määratud. Surm võis tulla iga hetk. Iga eduka põgenemiskatse tagajärjeks oli halastamatu inimjaht. Sellele vaatamata toimusid ülestõusud Treblinkas, Sobiboris ja Auschwitz-Birkenaus. Treblinka ülestõus algas 2. augusti pärastlõunal. Kui mõnedel vangidest oli õnnestunud relvi hankida, ründasid teised valvureid kirveste, labidate ja paljaste kätega. Mõned laagrihooned süüdati põlema
kasvu kõhn mees, kellel olid tumedad juuksed ning pruunid silmad. Tema huuled on kitsad, väljendades sihikindlust ja kangekaelsust. Ta omab multikultuurset haridust: saadeb aru nii poola-, saksa-, inglise- kui ka vene keelest. Ta pole tavaline tegelane, tema eesmärgiks on pääseda koonduslaagrist jäädes samal ajal ka ellu. Ellu jäämiseks hakkab ta palju valetama ja petma. Tema häbiväärseim mälestus on magava vangi mütsi vargus. See tähendab, et ta varastab surmalaagris teise mehe mütsi. Mütsita vang kuulub laagri reeglite kohaselt mahalaskmisele. Mees, kellelt Roman mütsi varastas, lastakse maha. Ta ei kahetse, et vang tema pärast suri, kuna arvab, et ellujäämine on tähtsam. Tema elu tegutsemise motiiv on saada kasu, kas petmise või valetamise teel. Sellise valiku valis ta sellepärast, kuna oli tihti olukordades, kus pidi teisi ära kasutama ellu jäämise nimel. 4
Nad koondati ülerahvastatud getodesse. 1941 – Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu. Saksa võimud lõid spetsiaalsed tapmiskomandod Einsatzgruppen juutide hukkamiseks. Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati.
annaabi.ee 
