maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Algselt oli see ligi 30 meetri pikkune, aga sellest on säilinud ainult 7,5 meetrit. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Sarnase, osaliselt säilinud teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Prantsuse kirikud Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik). · Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel.Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal
aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Surmatants populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Kuidas Bernt Notke maal omal ajal Eestisse jõudis, pole täpselt teada. Maali põhjalikult uurinud kunstiteadlane Mai Lumiste on arvanud, et see valmistati spetsiaalselt Niguliste kiriku jaoks. Toona tellis linna kõige rikkam kogudus maali, mis nüüd, viis sajandit hiljem, on Eesti hinnaliseim kunstiväärtus. Omal ajal võis maalil olla kuni 50 figuuri. Keerulise ajaloo käigus säilis teosest 7,5 meetrine pannoo. Maalil kujutatud
Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne. Selle üheks põhjuseks oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud katkulaine, mida tuntakse Musta Surma nime all. Pildid, kus luukerena kujutatud Surm tantsib vaheldumisi eri seisusest inimestega, pidid vaatajaile meenutama kõige maise kaduvust ja kutsuma mõtlema surmale – memento mori! Surelikud on piltidel reastatud seisuse järgi, alustades keskaja maailma vägevaimatega –
Rüüd hallist või pruunist kotiriidest. Püüdlesid suuremale avatusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Mõlemate kerjusordude loojateks olid väga rikkad Itaalia kaupmehed. Bert Notke ,,Surmatants" B. Notke Lüübeki meister. Maalis kappaltarile Pähavaimu kirikule . Säilinud 7.5 meetri pikkune osa. ,,Surmatants" elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal. Surmatants (danse macabre) oli ühiskonna demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Arsti tunneb maalil ära käes oleva uriinipurgi järgi. (iseloomulik kõigile tolleagsetele maalidele) Läti Hendriku Liivimaa kroonika Läti Henrik oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi kajastava "Liivimaa kroonika" autor. Henriku autorsus on seejuures küll üldtunnustatud, kuid ükski kroonikakäsikiri teda otsesõnu autoriks ei nimeta. Henrik oli tõenäoliselt pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest, kuid (ilmselt alusetult)
annaabi.ee 
