Suurel osal perekondadest on peres 2 autot ja võrdlemisi palju vabaraha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 11. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $. Kasutatud kirjandus: http://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-03.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.hot.ee/rohelinemanner/majandus.html
Suurel osal perekondadest on peres 2 autot ja võrdlemisi palju vabaraha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 11. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $. Kasutatud kirjandus: http://www.census.gov/prod/cen2010/briefs/c2010br-03.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.hot.ee/rohelinemanner/majandus.html
Rahva eluiga suureneb ka järjest. Suremuse analüüs: Järjest vähem inimesi sureb.Kuna inimeste elu seal on päev päevalt üha parem, siis suremus muutub järjest väiksemaks ja inimestel on kõrge eluiga, mis suureneb veelgi. Loomuliku iive analüüs: Loomulik iive Sveitsis järjest väheneb. See vähenebki selle pärast, et elu läheb üha paremaks ja inimestele on tähtsam enda karjäär ja heaolu. Üha vähemalapselised pered on moes. Ei ole suuri vahesid sündimusel ja suremusel. Viimase 5 aasta poiste ja tüdrukute suhe: 1:1,1 Poisse on sündinud siiski märgatavalt rohkem. Kui need lapsed on elanud 65 aastaseks siis on neid enamvähem võrdselt (poisse-tüdrukuid) 2.3.2. Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Keskmine eluiga: 82 Keskmine eluiga M: 79 Keskmine eluiga N: 84 Keskmise eluea analüüs: See on kõrge. See on nii sellepärast, et neil on seal kõrge elatustase. Riik hoolitseb hästi oma vanurite eest
Suurel osal perekondadel on kaks autot peres ja võrdlemisi palju vaba raha. Kliimaolud võimaldavad kõigil mugavat äraelamist. Suur tööpuudus on 1990. aastate majanduslanguste ajal suurendanud erinevust rikaste ja vaeste vahel ning viimastel aastatel on Austraalia maailma elatustaseme pingereas tahapoole langenud. Kodutuse, äärmise vaesuse ja laste hooletusse jätmise juhtumite arv on vaesuse tõttu veidi suurenenud. Elueaga on Austraalia maailma riikide hulgas viiendal kohal, laste suremusel on kolmetesitkümnendal kohal riikide seas, SKT ühe inimese kohta 21. kohal, kirjaoskusega on on 9. kohal, haridustasemega on Austraalia riikide seas 15. kohal ja inimarengu indeksiga on Austraalia 3. kohal. SKT inimese kohta on 17 980 $. Täiskasvanute kirjaoskus on 99%.542 telefoni 1000-e inimese kohta. 567 interneti kasutajat 1000-e inimese kohta. Aastal 1975 oli HDI 0,848. Aastal 1990 oli HDI 0,893. Aastal 2000 oli HDI 0.960. Aastal 2003 oli HDI 0,955, seega pingereas 3. kohal
Väljumine tööturult Keskmise oodatava eluea indikaatorid on eriti halvad meeste jaoks. Võrdlus EU 15 vana riigiga (-8,5 meestel ja –3,6 naistel) Väikelaste ja imikute suremuses mahajäämus väiksem (5,26 promilli EU 15 ja 7,64 Eesti, 2002) Suremuse tõus ja sündimuse vähenemine 1990 aastate keskel polnud omane kõigile Ida-Euroopa üleminekumajandusega riikidele. S.t. üleminekul olid üldised ja spetsiifilised tegurid. Võrreldes Soomega on Eesti meeste suremusel kaks selget tippu – 5-10 a. vanus (väike surmade absoluutarv) ja 25-65 a. Tervisekadu Kaotatud eluaastate arv 2002.a. 338000 (elanikke samal aastal 1 361 242), sellest 140 tuhat haiguste ja vigastuste ja 198 tuhat surmade tõttu enne keskmise oodatava eluea saabumist. NB. See on lihtsustav lähenemine, kui kõik oleks elanud faktiliselt selle vanuseni, oleks keskmine oodatav eluiga palju kõrgem
annaabi.ee 
