kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine Augsburgi usurahu 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel ,,kelle võim, selle usk"; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud Anglikaani kirik 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglismaal kirikupeaks kuningas. Sisuliselt on anglikaani kirik Inglise riigi kirik, mida juhib kuningas kalvinism Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Sotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse. Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid
Abielulahutus ei olnud katoliikliku kirikukorra järgi ette nähtud, aga paavsti või kardinali loal oleks see siiski võimalik olnud, kuid kuningale öeldi ära. See konflikt, mille sügavamad juured olid poliitilis-majanduslikud, viis kuninga mõttele Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus ta kokku parlamendi ja järgnevatel aastatel teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni. 1534. aastal kuulutati supremaatiaaktiga Inglise kiriku peaks kuningas, mis tähendas lahkumist Rooma katoliku kiriku alluvusest, kuid seejuures lubati siiski jääda truuks katoliikluse dogmadele ning säilitada senine jumalateenistuste kord. Uue kiriku, mida hakati nimetama anglikaani kirikuks, peapiiskopiks määras Henry VIII Thomas Cranmeri, kes 8 hiljem pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformide läbiviimisel oli aga Thomas Cromwell.
Inglismaa kuningas Henry VIII (valitses 1509 – 1547) ei pooldanud alguses reformatsiooni ja oli tuline katoliikluse kaitsja. Usupuhastuse ajendiks oli kuninga soov lahutada oma seinine abielu Aragoni Katariinaga (mis ei olnud andnud meessoost troonipärijat) ja abielluda uuesti õuedaam Anne Boleyn`iga. Rooma paavst keeldus selleks nõusolekut andmast ning Henry VIII otsustas katoliku kirikust lahku lüüa ja viia usupuhastus läbi ülevalt poolt. 1534 supremaatiaaktiga (lad k supremus – kõrgeim) kuulutas parlament kuninga Inglise riigikiriku (anglikaani kiriku) peaks. Inglismaal suleti kõik kloostrid, kiriku ja kloostrite varad riigistati, keelati indulgentside müük ja tehti lõpp pühakute säilmete austamisele. Jumalateenistusi hakati anglikaani kirikus pidama inglise keeles, õndsaks pidi saama ainult usu kaudu ja ainsaks usuliste tõdede allikaks loeti Piiblit. Jumalateenistuse korda muudeti
13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17.saj · 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. · 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17. saj 1603 Inglismaal tõusis troonile soti-päritolu James I Stuartite dünastiast. 1642-1649 kodusõda Charles I toetavate rojalistide ja parlamendi vahel.
annaabi.ee 
