· mm. Interoissei palmares Sõrmede (v.a pöidla) liigutused interfalangeaalsetes (PIP, DIP) liigestes: Sõrmede fleksiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased Sõrmede ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased · m. extensor pollicis longus · m. extensor indicus (distaalses ja proksimaalses liigeses) · mm. Lumbricales manus (2. ja 5. sõrmes) LIHASED ROTAATORMANSETI LIHASED M. SUPRASPINATUS · ALGAB o Fossa supraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. INFRASPINATUS · ALGAB o Fossa infraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB
Ülemine nurk (angulus superior) on terav. Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris). Liigesõõnsuse üles jääb kaarnajätke (processus coracoideus) ning ümber on abaluukael (collum scapulae). Ülemise serva ja kaarnajätke vahele jääb abaluusälk (incisura scapulae). Abaluu selgmisel poolel on abaluuhari (spina scapulae), mis läheb üle õlanukiks (acromion). Abaluuharjast üleval pool on harjaüline auk (fossa supraspinata) ja allpool on harjaalune auk (fossa infraspinata). Roidmine pind (facies costalis) ja selgmine pind (facies dorsalis). RINNAK (sternum) Ülemine osa on rinnakupide (manubrium sterni), mille ülemisel osal on kägisälk (incisura jugularis) ning sellest lateraalsemal rangluumine sälk (incisura clavicularis). Sellest allpool on roidmine sälk (incisura costalis). Keskmine osa on rinnakukeha (corpus sterni) moodustab rinnakupidemega rinnakunurga (angulus sterni)
f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus o: manbrium sterni + extremitas sternalis claviculae i: processus mastoideus (temporale) + linea nuchae superior (occipitale) f: ühepoolne -> pöörab pead (nägu vastassuunas üles); kahepoolne -> painutab kaela ette Platysma ÕLAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus supraspinatus o: fossa supraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlaliigese õlavarre retroflexio-abductio-rotatio -> tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri
Rotaatormanseti lihased (4 tk) Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. fossa supraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- supraspinatus abduktsioon scapularis M. fossa infraspinata tuberculum majus -õlavarre -õlaliiges supra- infraspinatus välisrotatsioon scapularis -horisontaalekstensi
õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f. õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o. fossa supraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre abduktsioon (nõrk), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. infraspinatus: o. fossa infraspinata scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. a) õlavarre välisrotatsioon - retrofleksioon aduktsioon (odaviske asend!), b) õlaliigese stabiliseerimine. M. teres minor: o. margo lateralis scapulae; i. tuberculum majus humeri; f. vt. eelmine lihas! M. deltoideus: o
annaabi.ee 
