(põhikiri; liikmeskond; finantseerimisallikad; tippjuhid ja peakorter) Kõik ühenduse institutsioonid peavad näitama,et ühenduse reeglite ja ühise tegutsemise järele on tõeline vajadus.Klassikalisel ühenduse institutsioonidele on küll antud suveräännsed volitused ,kuid vaid piiratud valdkondades ja nad ei saa oma pädevust ise suurendada.Sarnasus rahvusvahelise organisatsiooniga on selles ,et ta loodi lepingutega ,mis jõustusid rahvusvahelise õiguse järgi.Borchardt kasutab "supranatsionaalsuse" mõistet.See on mõeldud osutamiseks ühendusele kui assotsiatsioonile ,millel on sõltumatu võim,oma suveräännsed õigused ja liikmesriikidest sõltumatu õiguskord ,millele nii liikmesriigid kui nende kodanikud peavad alluma ühenduse võimkonda kuuluvates küsimustes. 2. Kirjelda Euroopa Kohtu otsuse Van Gend & Loos ja Costa v ENEL mõju Euroopa Ühenduse õiguskorrale. Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut:
Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus. Rahvusvaheline õigus on õigus normile üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelise õiguse jaoks ei kehti keskset täitmisvõimu. Euroopa Liidu õigus- formaalselt oleme vastu võetud Euroopa liitu 1. maist 2004. Rahu tagamise vajadus. Supranatsionaalsuse või siis riigi ülesuse idee Vaba kaubandus, transport piiranguteta liikuda. Teatud vastukaal nii Ameerikale kui ka Venemaale. 1923- Euroopa Ühendriigid. Otsuseid hakati tegema organite poolt, kuhu riigid olid saatnud oma riigiesindajad. Otsus ühine, mitte 100% siduv ja ka selle teostamine ja läbiviimine jäeti riikide enda otsustada. Hakati otsima teiste alade integreerimist.
19. Inimõiguse austamise printsiip. 85. kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Praeguseks on kujunenud inimõiguste kaitsest rahvusvahelise õiguse subjektide üldkohustus, mida peab teiste rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel järgima. 86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 20. Euroopa Liidu loomine. 94. Euroopa integrastsiooni arengu olulisteks ajenditeks olid eelkõige: · Rahu tagamise vajadus; · Supranatsionaalsuse idee arendamine, mis nägi ette jõu kasutamise keelule ja kollektiivsele julgeolekule tugineva organisatsiooni loomise, millel oleks rahvusülesed organid sh kohus; · Idee kaubanduse ja transpordi vabadustest; · Euroopa võimu säilitamise vastukaaluks Ameerika ja Venemaa võimule. · 9.mail 1950--asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus. See idee leidis vastukaja Euroopa riikide hulgas ning
KOV pole riigiorgan, võtab vastu määruseid, kohaliku elu küsimuste osas otsustamisel iseseisvad, reguleerib KOKS. Tööõiguses õiguse allikana ka kollektiivleping. 3. Euroopa Ühenduse õigus Euroopa integreerimise idee pärineb 14. sajandist, tuginedes Püha Rooma riigi pärandile, tähtis roll oli ka kristlusel. Prantsuse jurist P. Dubois 14. sajandi algul ettepanek poliitiliselt ühtse Euroopa loomiseks, sajanditega lisandus supranatsionaalsuse idee, idee vabast kauplemisest, liikumisest jne. 1946 Churchill: vaja midagi Euroopa Ühendriikide sarnast, vaja ka Euroopa nõukogu, et see oleks konsultatiivorgan ja integratsioonikeskus. 1949 NATO, Euroopa Nõukogu (poliitiline organ, mille eesmärk on konsultatsioonid Euroopa poliitika erinevates valdkondades). 1951 ESTÜ, 1957 EURATOM, EMÜ (Rooma lepingud) Euroopa Ühenduste ajajärk. 1967 Euroopa Ühendus (ühendati juhtimine). Moodustati ka EÜ komisjon ja Ministrite nõukogu.
annaabi.ee 
