sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid:
See sisaldab programme lihas jõu, lihasvastupidavuse, koordinatsiooni, aeroobse ja anaeroobse vastupidavuse ja painduvuse suurendamiseks, aga ka kehakontrolli parandamiseks suurenenud liigutusvilumuste hulga kaudu. 3. Millised on võimalused omandatud kiiruse perioodiliseks ületamiseks? Sõltuvalt ettevalmistuse etapist aitavad kiirendusjooksud kaasa nii kiiruse arendami sele kui ka säilitamisele. Omandatud kiiruse perioodiline ületamine seisneb võistlusharjutuste sooritamises supramaksimaalse ehk maksi maalkiirust ületava kiirusega. Sel eesmärgil kasutatakse kergendatud tingimuste ja variatiivset meetodit. Kergendatud tingimustes parandavad sprinterid eelkõige sammu sagedust. Kuigi sammusagedus on sünnipärane võime, võib seda tree nin guga parandada 10–15%. 4. Kuidas aitab seitsmeastmeline kiirustreeningumudel kaasa kiirustreeningu planeerimisele? Selles mudelis avalduvad nii kiiruse-eelduste arendamine, kiirus- ja jõuvõimete arendamise optimaalne järjestus kui ka
mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid:
Tetaanilise kontraktsiooni iseloom sõltub ärritusimpulsside vahelisest intervallist seerias. · Lihaspinge regulatsioon. Mõisted: lihase erijõud lihase poolt arendatav maksimaalne isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maksimaaljõud kõigi lihaskiudude maksimaalse tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse olukorras. Inimese lihaste tahteline maksimaaljõud sõltub paljudest teguritest, mis võib tinglikult jaotada kahte gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon