2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid. Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal. Kuna järv asub pargi kõrval, siis on sinna ujumiskoha kõrvale RMK rajanud lõkkekoha. Puhkealal on lauad, pingid, lõkkekohad, küpsetusrestid ja lõkkepuud. Telkimiseks ja puhkamiseks on seal väga head võimalused. Juba mitmeid suve on Erastvere park olnud stardi- ja finisikohaks Erastvere
2. piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid; 3. elektroonilisi andmebaase (tavalisi andmebaase on lubatud kasutada); 4. arvutiprogramme (välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel); 5. reprograafilisel viisil noote. 10. Kuidas korraldada looduslikus veekogus laste ujumist? • Noorte suplemise järelevalve korraldust ja ohutust korraldab laagri tervishoiutöötaja. • Alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut •Vette ei ole lubatud minna: –rühmast eraldi, –higisena, –pärast väsitavat võistlust, –külmatundega, –pärast toidukorda mitte varem kui 1,5 tundi •Laste ujumisoskuse selgitamine. •Vette minnakse märguande peale. •Paarikaupa koos ujuma. •Paarikaupa koos veest välja. •Allumine vetelpääste korraldustele. •Üks kasvataja lastega vees ja üks kaldal. Looduslikes veekogudes:
peab supluskoha omanik või valdaja teavitama supluskohas üldsust selge ja üheselt arusaadava hoiatusmärgiga, millega antakse teada, et kõnealune koht ei ole enam supluskoht. Ümberklassifitseerimise põhjused ja supluskoha väljaarvamine supluskohtade nimekirjast avaldatakse Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel. § 8. Nõuded suplusvee profiili koostamisele (1) Tervisekaitseinspektsioon koostab igale supluskohale suplusvee profiili (2) Suplusvee profiil võib hõlmata üht supluskohta või rohkem kui üht kõrvutiasetsevat supluskohta. (3) Suplusvee profiili koostamisel, ülevaatamisel ja ajakohastamisel kasutatakse «Veeseaduse» ja «Keskkonnaseire seaduse» (5) Kui toimub tsüanobakterite levik ja eeldatakse terviseriski või on tuvastatud terviserisk, peab supluskoha omanik või valdaja kohe rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimismeetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine, et ära hoida suplejate kokkupuudet vetikatoksiinidega.
Silduda võib aga ainult sillaomaniku loal (asjaõigusseadus). Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võib eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehti aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel (asjaõigusseadus). Lõket võib süüdata ainult maaomaniku loal, välja arvatud ettevalmistatud ja viidaga tähistatud lõkkekohas (metsaseadus). Maaomanik peab võimaldama minna mööda kohalike tavade kohaselt väljakujunenud jalgradu supluskohta ning loodus- ja muinsuskaitse objektide juurde (asjaõigus- seadus). Kellegi õuemaale, aeda, istandikku jm võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks jne (asjaõigus- seadus). Loodust ei tohi risustada (metsaseadus). Avalikuks kasutamiseks lubatud veekogude nimistu on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega (Riigi Teataja I 1996, 58, 1090). Nimetatud veekogud on
Tom katsus paari teise ahvatlusega, kuid ka neil polnud edu. Asi näis lootusetuna. Joe istus sünge näoga ja urgitses kepiga liiva. Viimaks ütles ta: «Ah, poisid, teeme sellele lõpu. Ma tahan koju minna. See on nii igav.» «Oh ei, Joe, pikapeale hakkab sulle siin meeldima,» vastas Tom. «Mõtle ainult, kui tore on siin kala püüda.» «Ma ei hooli kalapüügist. Tahan koju minna.» «Aga Joe, kuskil mujal pole nii head supluskohta.» «Suplemine pole midagi väärt; ma» ei hooli sellest miskipärast, kui pole kedagi keelamas. Ma mõtlen koju minna.» «Oh, lollus! Sa oled ka titake! Tahad vist ema näha.» «Jah, ma tahan ema näha, ja sina tahaksid ka, kui sul oleks ema. Ma ei ole sugugi rohkem tita kui sa ise.» Ja Joe tõmbas nina. «Hea küll, laseme selle viripilli koju ema juurde, eks ole, Huck? Vaene väikseke, või tema tahab ema näha! Las ta siis läheb. Sinule meeldib siin, eks ole, Huck