Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides Ontika paekallas Ontika kohal saavutab pank oma suurima kõrguse - 56m Paekaldal on väga hästi näha kõiki kivimeid
ilusalongis on juuksur, kosmeetik ning võimalus teha ka jalgade,käte hooldust. Spas on ka konverentsisaale. Hotelli tubade hinnad algavad alates 52eurist.Tube kokku on 166 ja voodikohti 270. Spas on ka erinevaid lisateenuseid: Triikimine, kiosk/pood, autorent, kingapuhastus, pesu pesemine, Valuuta vahetus, lastehoid, transfeer. Ka vabalajal ei hakka seal igav, seal on palju erinevaid võimalusi tegevusteks: grillimine lõkkeplatsil, tenniseväljak, laste mängutuba, saun, supluskoht, ujumisbassein, spordiväljak, piljard, jõusaal ja spordivarustuse rent. Toila Spa Hotell on suurepärane koht lõõgastumiseks ja puhkamiseks kogu perele. Meresuu SPA&Hotelli vee-ja saunakeskus Meresuu Sp&Hotell asub loodus kaunis kohas, Eesti ühes vanimas kuurortlinnas Narva-Jõesuus.Kõigest 200km kaugusel Tallinnast, 13km Narvast ja 155km St.Peterburgist. Meresuu Spa&Hotell vee- ja saunakompleksis pakutakse tervislikke ning lõõgastavaid ajaveetmisvõimalusi. Seitsme erinev
Kõige huvitavam töö koostamise juures minu jaoks oli saada teada kohalike inimeste mälestusi antud piirkonnast, muidugi ka lugeda lisaks arhiivimaterjale. Praeguseks on Doberani asemel juba uus kohvik, seega on Doberani väga palju kordi üles ehitatud ja maha lammutatud. Kõige huvitavam fakt töös oli see, et Doberan ehitati algselt üldse Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau ristimispidustusteks. Valgerannast kujunes esimese eesti vabariigi ajal väga populaarne suvitus ja supluskoht ka Pärnu linna rahvale. Siia sõideti nii autodega kui ka pandi tööle bussiühendus Pärnu-Valgerand. Buss käis kaks korda päevas ja see oli alati inimesi täis. Samuti pääses sinna paadiga, mille tarbeks ehitati 40 meetri pikkune paadisild. Audru teeb eriliseks see, et väga palju mõisahooneid on säilinud ja paljud neist ka restaureeritud ning kasutusele võetud. Avaldan suurt tänu oma juhendajale Helgi Rootsile, Audru muuseumi juhatajale, kelle abiga sain
Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp. Siia lähedale jääb Pühajärve sügavaim koht. Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal. Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor. Pühajärve rahvapark laiub järve laskuval nõlval ja tasasel rannikualal kuni järveni välja. Supluskoht, vetelpääste. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910.a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971.a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala. Kaitse alla võeti Vilsandi koos rohkem kui 160 ümbritseva saarega
hüvede võrdlev majanduslik hindamine ning nende käsitlemine inimese ja ühiskonna seisukohast ühtse kompleksina. Kõikide hüvede ühtne majanduslik hindamine avab autori arvates uue tee tarbimise materiaalsuse vähendamise teaduslikul käsitlemisel, mis on kindlasti jätkusuutliku arengu üks võtmeküsimusi. 2. NÕUDED SUPLUSVEELE JA SUPELRANNALE § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded suplusveele ja supelrannale (edaspidi supluskoht), suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele. (2) Määruse nõudeid kohaldatakse kõikidele Tervisekaitseinspektsiooni nimekirjas olevatele supluskohtadele. (3) Määruse nõuded on täitmiseks avalik-õiguslikule ja eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisele isikule, kes on supluskoha omanik või valdaja.
•Paralleelselt rannajoonega ujumine. •Suplemine alati kellegagi koos. •Tähistatud akvatoorium ka purjelauduritele. •Hoidumine mootorpaatidest. •Veekogu põhjas olevate sügavike vältimine. •Hoidumine vee sisse- ja väljalasketorudest. •Ujumisrõngad olgu kinnitatud nööriga. •Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud. •Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud. •Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata. Noortelaagri poolt kasutatav supluskoht peab vastama „Rahvatervise seaduse” alusel suplusveele ja supelrannale kehtestatud nõuetele ning ujula, veekeskus või bassein peab vastama „Rahvatervise seaduse” alusel ujulatele, basseinidele ja veekeskustele kehtestatud nõuetele. Noortelaagri korraldajate käsiraamat Nõuded ujumise kohta Ujumiseks sobiva veetemperatuuri miinimum on +18° C (mõõdetud 1m sügavusel). Kiire vooluga jões ei tohiks suplemiskoha sügavus ületada 1m. Ohtlik on ujuda:
annaabi.ee 
