sügavus ujumisalal on 1,7 m. Vee keskmine sügavus keskranna piirkonnas on veepiirilt 1,5 m. Vastavalt Pärnu avaliku korra eeskirjale on suplushooajal tähistatud supelranda loomade kaasa võtmine keelatud. Rannas on 25 kahekohalist ja 25 ühekohalist riietuskabiini, kokku 75 riietumiskohta. Vana-pärnu rand Vana-Pärnu supluskoha kallas on umbes 630 meetrit pikk. Sarnaselt keskrannale on ka Vana-Pärnu supluskohas meri pikalt madal. Suplemiseks kasutatav veekogu osa ei ole poidega tähistatud, kuid rannas olevale infotahvlile on märgitud vee keskmine sügavus on 1,5 meetrit . Vana-Pärnu rand on üks vähestest randatest kus võib olla koeraga. Mai rand Mai ranna kogupikkus on ligi 1200 meetrit ja see jaguneb kolmeks piirkonnaks: Mai I, Mai II ja Mai III rand. Rannaosa kallas on suuremalt osal rohukattega, kuid olemas on ka väikesed liivaosad. Suplemiseks
4.Vee kvaliteet 4.1 Suplusvee kvaliteet Verevi ranna suplusvee kvaliteet on väga hea. Suplusvee kvaliteeti on kontrollitud regulaarselt kogu suplushooaja vältel. Aastatel 2006 ja 2007 võeti proove iga kahe nädala tagant. Alates 2008. aastast vähemalt üks kord kuus. Vastavalt VV 25. juuli 2000. a määrusele nr 74 ,,Tervisekaitsenõuded supelrannale" ja VV 3. aprilli 2008. a määrusele nr 74 ,,Nõuded suplusveele ja supelrannale" oli suplusvee kvaliteet Verevi järve supluskohas aastatel 2006-2010 väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil viiel aastal direktiivi 76/160/EMÜ (ka direktiivi 2006/7/EC) nii kohustuslikele kui rangematele soovituslikele nõuetele. Pindaktiivseid aineid ega mineraalõlide esinemist suplusvees avastatud ei ole, ka ei ole täheldatud fenoolidele spetsiifilist lõhna. 4.2 Supluskoha arengusuunad Aastaid on teostatud järvest suurtaimestiku niitmist ja biomassi kogumist. Edaspidigi
suplusvee kvaliteedi näitajad. (7) Tervisekaitseinspektsioon otsustab supluskoha asutamise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest ning teavitab taotlejat vastuvõetud otsusest kirjalikult. § 4. Nõuded suplushooaja avamisele (1) Enne suplushooaja avamist peab supluskoht olema hooldatud, korrastatud ja varustatud piisaval hulgal vajalike riietuskabiinide, tualettruumide ning prügiurnidega. (2) Supluskohas peab olema tagatud suplejate ohutus ja üldsusele nähtavale kohale peab olema paigutatud teave supluskoha omaniku või valdaja kohta (3) Supluskohas ei tohi olla tõrvaseid jääke, klaasi-, plastiku-, kummi- ja muid jäätmeid. (4) Supluskoha omanik või valdaja koostab enne suplushooaja algust supluskoha seirekalendri, mille järgi võetakse kaks nädalat enne suplushooaja algust esimene suplusvee proov, mis esitatakse Tervisekaitseinspektsioonile.
üldse loodusesse jätta. 10. Igal kaitstaval alal (looduskaitse, muinsuskaitse) võib kehtida erikord, mis erineva karmusastmega reguleerib inimeste vaba liikumist, looduses viibimist ja loodusandidest osasaamist. 11. Loodus tervistab meid vaimselt ja füüsiliselt. Seda teades ei tohi me ohtu seada neid, kes tulevad samadesse paikadesse pärast meid. Salavaiad veekogude põhjas, purunenud pudelid supluskohas, silmuseks keerduv traat metsarajal jne on eluohtlikud. 12. Kuigi koer on inimese sõber ja kaaslane ürgajast saadik, nõuab seadus, et looduses liikudes peab ta olema «seotud inimese külge», rihmaga talutatav. Sellised on esmased 12 soovitust ja ka käsku kõigile, kes igaüheõigusega lähevad loodusest osa saama (www.rmk.ee). Tuli Tulel võib sinu ellujäämise seisukohast olla otsustav tähtsus. See aitab sul riideid
annaabi.ee 
