analüüsitakse keerulisi juhtumeid ning otsitakse koos lahendusi raskematele väljakutsetele. See aitab ka maandada tööst tingitud stressi, aitab toime tulla negatiivsete emotsioonidega ning seejuures ka saavutada paremini eesmärke. Supervisiooni tulemusel on sotsiaaltöötaja enesest teadlikum, oma ametist ja sellest, millisel kohal ta teiste töötegijate seas on ning mõistab milline on tema töö mõju vastavale sihtgrupile, millega ta tegeleb. Regulaarselt supervisioonil osaledes paraneb terve sotsiaalvaldkonna pädevus, mille käigus arenevad ka teadmised ja oskused sotsiaalteenuste planeerimiseks ja osutamiseks, mis omakorda mõjutab ka osutatavate teenuste kvaliteeti. Kõige eelnevalt nimetatud töö juures peavad ka sotsiaaltöötajad pidevalt oma töö mainet hoidma ning kaitsma oma eriala ning seda ütleb ka eetikakoodeks. Üldiselt peab sotsiaaltöötaja kaitsma oma töö mainet, nagu eelpool mainitud, lisaks toetama inimese
toimetulekuvõime alanemise riski peale haiglaravi lõppu. Kodune taastusraviprogramm on enamasti ka eesmärgispetsiifilisem kui raviasutuses pakutav traditsiooniline teenus. Ühel päeval patsinet peab tegema vähemalt 45 minuti jooksul soovitatud harjutused. Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe
toimetulekuvõime alanemise riski peale haiglaravi lõppu. Kodune taastusraviprogramm on enamasti ka eesmärgispetsiifilisem kui raviasutuses pakutav traditsiooniline teenus. Ühel päeval patsinet peab tegema vähemalt 45 minuti jooksul soovitatud harjutused. Vastav treeningu programm koostatakse patsiendile individuaalselt, arvestades patsiendi kaasuvaid haigusi ja funktsionaalseid piiranguid (Pürg et al., 2011). Sõltuvatest patsiendi seisundis, soovitatakse, et patsiendid teevad harjutused supervisioonil, et hinnata nende progressiooni ning õige harjutuste sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe
Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel: Järsk teemavahetus Pikad ja keerukad küsimused nt kaks küsimust ühes Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine) Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima: Objektiivsed andmed: vanus, tervis, kooselu, pere, haridus, töö jne. Hinnata praegust olukorda ja millal probleem alguse sai Kas on varem olnud ravi, nõustamiskogemust jms, kas käib veel kellegi juures? Milline on olnud ravi tulemuslikkus? Missugune on olnud rahulolu eelnevate kogemustega, millised on ootused käesolevale ravile? Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang)
Nõustaja töötab sageli inimestega, kes on haavatavad, heitunud, abitud.... 20 Nõustaja võib läbi põleda ilma seda ise märkamata Nõustaja võib töötada klientidega, keda ta ei mõista või kes viib teda segadusse Nõustaja ei pruugi alati käia kaasas aja.. ... Supervisioon on süstemaatiline nõustamine toetamaks spetsialisti tööalast arengut. Eesmärgiks on supervisioonil osaleja kõrgem teadlikkus tööalasest tegevusest ja iseenda ressurssidest, paremad oskused töökeskkonda kujundada, paremad oskused oma ressursside jagamisel ja taastamisel. Aidata enesereflekssioonil toimuda. Tagasiside on võimas moodus ja vahend, kuidas endast teadlikumaks saame. Supervisioon ei keskendu ainult probleemidele, vaid ka tugevustele. Jaguneb nii individuaalseks ja grupisupervisiooniks. Eriti oluline on individuaalne supervisioon. Eestis
annaabi.ee 
