Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktika- parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward. 6 7 3 Galaktikad Universumis moodustavad tähed hiiglaslikke süsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad tekivad ja kujunevad välja alles väga pika aja jooksul. Nende struktuur on pidevas muutumises. Gravitatsioon tõmbab hiiglasliku tolmu- ja gaasipilve kokku, mida leidub tähtede- vahelises ruumis. Gravitatsioon on galaktikate loojaks
Mida sügavamale Universumisse vaatame, seda kaugemal ruumis ja ka ajas ( minevikku ) me neid taevaobjekte näeme. Alloleval fotol näeme kogu Universumi struktuuri – alates meie Päikesesüsteemist kuni kaugeimate galaktikate superparvedeni. Meie planeet Maa tiirleb ümber Päikese. Päike tiirleb ümber Linnutee Galaktika keskme ja Galaktika omakorda triivib Universumis Kohalikus Galaktika- parves. Galaktikad moodustavad parvesid ja need omakorda superparvesid. Joonise on koostanud Kenneth Eward. 6 7 3 Galaktikad Universumis moodustavad tähed hiiglaslikke süsteeme, mida nimetatakse galaktikateks. Galaktikad tekivad ja kujunevad välja alles väga pika aja jooksul. Nende struktuur on pidevas muutumises. Gravitatsioon tõmbab hiiglasliku tolmu- ja gaasipilve kokku, mida leidub tähtede- vahelises ruumis. Gravitatsioon on galaktikate loojaks
Seostetasandeid võib olla närvisüsteemis sadu tuhandeid kui mitte miljoneid. Seostetasandid on nagu üksused nagu maja korrused. See tähendab seda, et mida rohkem on seostetasandeid ( mida rohkem on majal korruseid ), seda keerulisem on kogu närvisüsteem ( seda kõrgem on maja ). Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid. Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised
Seostetasandeid võib olla närvisüsteemis sadu tuhandeid kui mitte miljoneid. Seostetasandid on nagu üksused nagu maja korrused. See tähendab seda, et mida rohkem on seostetasandeid ( mida rohkem on majal korruseid ), seda keerulisem on kogu närvisüsteem ( seda kõrgem on maja ). Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid. Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised
annaabi.ee 
