seotud haiguste tekke tõenäosus kasvab. Just eakamad inimesed peaksid saama rohkem antioksüdante põhiliselt taimse päritoluga toiduga. Vastavate ravim- (näiteks vitamiin)preparaatide kasutamine võiks jääda aga viimaseks võimaluseks, sest puhaste vitamiinide manustamisel võivad tekkida toksikoloogilised probleemid · Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt.) kelateerimine või eemaldamine ROS tekkekohalt; 4. tekkinud hüdroperoksiidide taandamine, 5. kahjustatud molekulide parandamine. Toidu kaudu omastatakse antioksüdante nagu vitamiinid A, D, E ja C, taimsed
3. mõlemast efektist. Oksüdatiivset stressi põhjustavad aktiivsed vabad radikaalid, millel on elektronorbitaalidel üks või mitut paardumata elektroni. Radikaalil on kalduvus poolvabale orbitaalile elektroni mõnelt teiselt osakeselt võtta, tulemusena tekib uus radikaal. Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt.) kelateerimine või eemaldamine ROS tekkekohalt; 4. tekkinud hüdroperoksiidide taandamine, 5. kahjustatud molekulide parandamine. Toidu kaudu omastatakse antioksüdante nagu vitamiinid A, D, E ja C, taimsed flavonoidid, eriti
kevadine kasvueelis, rohkem energiat suuremaks kasvamiseks; kahjuritele ja muutuvatele keskkonnatingumustele haavatavamad, mutatsioonid ja mürgid kogunevad. Rakkude ja organismi vananemine Valgud muutuvad ühe modifitseeritumaks ja omavahel kovalentselt seotuks Kogunevad somaatilised mutatsioonid Langeb rakkude vastupanuvõime stressile Suureneb rakkude suremise tõenäosus Lipiidmembraanide ja makromolekulide oksüdatiivne kahjustumine superoksiidide ja vabade radikaalide tõttu. Apoptoos ja nekroos Apoptoos – rakkude programmeeritud suremine, millega kaasneb raku tuumade ja DNA fragmenteerumine ning raku lagunemine membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks Kontrollib organismi rakkude koguarvu, võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele Nekroos – raku suremine, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest
Välismembraani sisekülg koosneb ainult fosfolipiididest ning sarnaselt tsütoplasmamembraanile on selle koostis järgmine: 80% fosfatidüületanoolamiine, 15% fosfatidüülglütseroole ja 5% kardiolipiine. LPS on äärmiselt tugev antigeen imetajate immuunsüsteemile ning seetõttu nimetatakse LPS-e ka endotoksiinideks. LPS-ga seonduvad immuunrakkude retseptorid ning põhjustavad ägedat immuun-vastust. Üheks imetajate rakkude vastuseks on superoksiidide purse, mis põhjustab eukarüootide enda rakkude surma. LPS on ka eksogeenne pürogeen ehk palavikutekitaja ning põhjustab vaheühen-dite teket, mis põhjustavad septilist sokki inimesel. Inimene on LPS- dele teistest imetajatest tundli-kum, näiteks 1 g LPS-i 1 kg kehamassi kohta põhjustab inimesel soki, samas kui hiired suudavad taluda isegi doosi 1 mg/1kg kohta. LPS-i O-antigeenne osa on kõige varieeruvam ja ka kõige antigeensem.
annaabi.ee 
