Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle raskestilahustuvateks ühenditeks – leetmuldades Al ja Fe- fosfaatideks, karbonaatmuldades aga peamiselt Ca fosfaatideks, toimub fosfori keemiline neeldumine ehk fosforühendite retrogradatsioon. Vees lahustuvasse vormi jääb mineraalmuldades vaid 3...4% ja turvasmuldades kuni 10 % superfosfaadiga mulda antud fosforist. Seetõttu on selle väljauhtumine mullast tühine. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid – ammonifikatsioon ehk org. lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik. Anaeroobsetes tingimustes toimub
taimedele omastatav. Ta allub mullas mitmesugustele mõjudele, tema vormid muutuvad keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Mulda viidud fosfor läheb kiiresti üle raskestilahustuvateks ühendidteks leetmuldades Al ja Fe- fosfaatideks, karbonaatmuldades aga peamiselt Ca fosfaatideks, toimub fosfori kemeiline neeldumine ehk fosforühendite retrogradatsioon. Vees lahustuvasse vormi jääb mineraalmuldades vaid 3...4% ja turvasmuldades kuni 10 % superfosfaadiga mulda antud fosforist. Seetõttu on selle väljauhtumine mullast tühine. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid ammonifikatsioon ehk orgaaniliste lämmastikühendite mineraliseerumise esimene etapp, toimub mikroorganismide toimel. Mulla õhustustingimused ja reaktsioon pole olulised, küll on aga seda temp. Selline ammoniaak jääb osaliselt mullalahusesse või seotakse mullakolloidide poolt, on taimedele omastatav lämmastik.
väävlipuuduse all kannatavatel muldadel. Sisaldab fosforhapet. Võib anda varuväetisena, sobib kõigile kultuuridele. Leostub mullast 1 kg/ha aastas. Fosfor neeldub mullas keemiliselt , muutudes keemiliste protsesside käigus veeslahustumatuks. Fosfor on mullas väheliikuv, seda tuleks anda künni alla (8...15 cm sügavusele). Taimed omastavad mullas olevat fosforit erinevalt: · Head fosforikasutajad omastavad esimesel aastal >20% superfosfaadiga mulda viidud fosforist. Nt. rühvelkultuurid. · Keskmised fosforikasutajad omastavad 11-20%. Nt. teraviljad, kaunviljad. · Halvad kasutajad omastavad <11%. Nt. lina, mais (MAIS kõige lühem anekdoot :D ) KAALIUMVÄETISED Kaaliumväetiste tooraineks on maapõues olevad erinevad toorsoolade lademed (Venemaal, Saksamaal). Neid on võimalik toota ka mereveest. Mineraalid kaaliumväetiste toorainena:
kiratsevaid kaski ja pajusid. Seevastu jääksoodel ilmunud kase uuendus kasvab kiiresti moodustades tihniku. Väetatud männikultuur hukkub kui kaske välja ei raiuta. Oligotroofsel mullal asuval 14- aastases väetatud männiistandikus kasvas Tootsi katsealal 1 ha-l ca 40 800 ja kasekultuuris 49 700 noort puud, väetamata maal oli puude arv 10...11 korda väiksem ja nende kasv oluliselt halvem. Puude koguarvust oli männikultuuris kaske 84...93 %, mändi 3...10 % ja kuuske 4...6 %. Superfosfaadiga väetamise stimuleeriv toime on olnud kasele tugevam kui männile, arukasele tugevam kui sookasele. 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid Turism - huvireisimine, matkamine eesmärgiga mingi paikkonna või maa tundmaõppimine. Järelikult sooturismi käigus püütakse tundma õppida sookooslusi. Sooturism on meil suhteliselt uus mõiste. Selles tegevuses võib eraldada mitmeid aspekte: · turistile pakutavad teenused
annaabi.ee 
