Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud.
i: os hamatum + os metacarpalis 5. F: painutab ja adutseerib rannet KÄE LIHASED Pöidla lihaste rühm Musculus abbductor pollicis o: caput obliqqum – ligamentum carpi radiatumilt + caput transversum – 3. metakarpaalluu palmaarne pind i: pöidla proksimaalne faalanksi põhimik Musculus opponens pollicis kinnitub I metakarpaalluu lateraalsele servale Musculus flexor pollicis brevis o: caput profundum – ligamentum carpi radiatum + caput superficiale i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor pollicis brevis i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales o: 2 naabermetakarpaalluu teineteise poole suunatud pinnad i: 2., 3, ja 4, sõrme proksimaalse faalanksi põhimiku külgpind f: eemaldavad 2. Ja 4. sõrme 3ndast Musculus interossei palmares o: 2., 4. Ja 5. metakarpaalluu külgpind i: põhimiku külgpind f: lähendab 2., 4. Ja 5
õõnsused peatselt laatuvad, moodustades ühe hobuserauakujulise õõne teise arengukuu jooksul jaguneb keha õõnteks: perikardiaalõõs, pleuraalõõs ja peritoneaalõõs 23. Transitoorne epiteel, selle ehitus ja paiknemine Esinemine: neeruvaagnas, kusejuhas ja kusepõies Transitoorse epiteeli rakkude kuju muutub vastavalt organi täitumisastmele. Eristatakse 3 kihti: 1. pindmine kiht (stratum superficiale) - suured, paralleelselt epiteeli apikaalsele pinnale paiknevate tuumadega rakud. Rakkude tsütoplasma ülemine osa moodustab krusta - tsütoplasma riba, mis kaitseb epiteeli uriini kahjuliku mõju eest. 2. vahekiht e. intermediaalkiht (stratum intermedium) - hulknurksed rakud, apikaalne osa on kumer, basaalne osa tungib kiiluna all asetsevate rakkude vahele. 3. basaalkiht (stratum basale) - mõni rida basaalmembraanil paiknevaid intensiivselt värvuvate tuumadega rakke. 24
näärmeid moodustav kude. Epiteel koosneb tihedalt üksteise kõrval paiknevatest rakkudest (rakuvaheaine puudub), avaskulaarne , esineb polaarne diferents – raku basaalne ja apikaalne osa erineva ehitusega nt. raku apikaalses osas esineb limatilk, basaalses mitte), puhaskude (ei sisalda teisi koeliike ega rakke (va närvilõpmed, lümfotsüüdid). Epiteelkude jaguneb funktsiooni alusel katteepiteeliks – epithelium superficiale - katab organite pindu ja näärmeepiteeliks – epithelium glandulare - sekretoorse ülesandega. 9. Katteepiteeli jaotus ja esinemispaigad Rakukihtide arvu järgi jaotub ühekihiliseks ja mitmekihiliseks epiteeliks. Ühekihiline 1. lameepiteel – lamedad rakud. Katab veresoonte sisepinda (endoteel - endothelium), rasvikut (mesoteel - mesothelium). 2. kuupepiteel – epithelium simplex cuboideum - kuubilised rakud. Raku välimisel pinnal mikrohatud või ripsmed
annaabi.ee 
