(Näiteks Tianhe-1A võiks kulutada iga aasta mitme miljoni dollari väärtuses elektrit.) Informatsiooni kahe arvuti vahel ei ole võimalik liigutada kiiremini kui valguskiirus. Selletõttu superarvuti, mille osad on üksteisest palju meetreid eemal, peab omama latentsust vähemalt kümneid nanosekundeid. Seymore Gray superarvuti kavandid üritasid 5 selletõttu hoida kaableid nii lühikesena kui võimalik. Modernsetes superarvutites, mis on ehitatud paljudest paralleelselt töötavatest tavaprotsessoritest, on tavaline latentsus kahe protsessoril vahel 1 kuni 5 mikrosekundit. Protsessoritest üldiselt kasutatakse AMD Opteron-i, kuna sellel on hinna ja jõudluse suhe kõige parem (võrreldes Intel Xeon protsessoritega, mis maksavad väga palju). Graafikakaartitest on kasutatud Nvidia Tesla GPU-d, mis baseerub Nvidia Kepleri arhidektuuriga peal ning CUDA.
on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti mõned lingid blokeeritud. Konfigureeritakse vanima võrgukaardiga (väikseima MAC-aadressiga) seadme järgi, sest see seab kiiruse piirangu. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon. siin: probleem - mitu seadet korraga omavahel rääkida ei saa 10BASE2, 10BASE5 täht: kui keskmisega midagi juhtub, on terve võrk katki 10BASE-T joon: kui ühega midagi juhtub, ei saa ka teised suhelda, raadiorelee puu: nagu hargnev graaf, paks puu (ülemised “oksad” on paksemad ja nendes
salvestatava informatsiooni. Töökindluse parandamiseks kasutatakse liiasust. Liiasuse korral on vea korral võimalik viga parandada või minnna üle teise ketta kasutamisele. RAID kettaid realiseeritakse nii riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Raid kettad jagatakse tasemeteks: Tase 0 (level 0) puhul on tegemist ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on raidi tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab info kadumist. Kasutatakse superarvutites kus oluline kiirus ja mälumaht. Tase 1. Liiasusega ketta puhul kasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on olemas koopia teisel kettal. Tegemist on väga kiire massiiviga kuna, kus lugemise kiirus on suurem kui ühe ketta puhul. Ühe ketta rikke korral saab tööd jätkata, sest infost on koopia. Kasutatakse tihti andmebaasides. Tase 2. Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi(ECC)
Kui kaks teed on täpselt sama head, valitakse juhuslikult üks neist ning teine blokeeritakse ära. Blokeeritud link on füüsiliselt töökorras, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Kui teise pordiga midagi juhtub, siis konfigureeritakse võrk ümber ning kasutatakse teist porti. 26. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring, täielikult ühendatud (Metcalfi seadus ja võrguefekt) ja mesh võrgutopoloogiad. Superarvutites kasutatud "paks puu" ja hüperkuubi võrgutopoloogiad. Võrkude hierarhia suuruse järgi: LAN, MAN, RAN, WAN. Ahel- ja pakett-kommunikatsioon. 32 Võrk – võrgusõlmed juhuslikult kokku ühendatud, ilma struktuurita. Üsna töökindel võrk. Täielikult ühendatud – ühendus kõigi võrgusõlmede vahel. Selle realiseerimine on väga kallis ja piiratud. Töökindlus on täiuslik
riistvaraliselt kui ka tarkvaraliselt. Töökindlust aitab tagada liiasus ehk ühe vea korral saab viga parandada või kasutada teist ketast. RAID kettad jagatakse tasemeteks: RAID 0 tegemist on ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on RAID tasemetest kõige odavam. Kiirus suureneb, kui veakindlus mitte. Ühe ketta rike tähendab automaatselt info kaotamist. Massiivi tõrkevõimalus suureneb iga lisatud kettaga, sest massiivi tõrkevõimalus on ketaste tõrkevõimaluste summa. Kasutatakse superarvutites. RAID 1 liiasusega ketaste massiiv, kus tasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on alati olemas koopia, kui massiivis on olemas vähemalt üks töötav ketas. Massiivi lugemiskiirus on suurem, sest pöördutakse mitme ketta poole. Massiivi kirjutamisel sõltub kiirus kõige aeglasemast kettast. Kasutatakse andmebaasi süsteemides. RAID 2 andmed jaotatakse bittidena, kasutatakse veaparanduskoodi. Kõik
Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. RAID-i ketaste arendamiseks on kolm põhjust: liiasus tõstab süsteemi töökindlust, paralleelne pöördumine tõstab töökiirust, hind on madalam. RAID-i kettad jagatakse tasemeteks: Tase 0 – Tegemist on ilma liiasuseta ketaste massiiviga, mis on RAID-i tasemetest kõige odavam. Kasutatakse superarvutites. Tase 1 – Liiasusega ketta masiivi puhul kasutatakse peegeldamist, mille korral dubleeritakse identne info mitmele kettale. Kogu infost on alati olemas koopia teisel kettal. Kasutatakse andmebaasisüsteemides. Tase 2 – Andmed jaotatakse ketaste vahel bittidena. Iga bitirea jaoks kasutatakse Hammingi veaparanduskoodi. Tase 3 – Andmed jagatakse bittidena ketasete vahel ja ühte ketast kasutatakse paarsuskontrolli info salvestamiseks. Tase 4 – Info salvestatakse plokkidena eri ketastele
annaabi.ee 
