Pärnu Kolledz Turismi ja hotelliettevõtlus TEADLIKU KÜLASTAJANA TEENINDUSETTEVÕTTES Uurimustöö Pärnu 2010 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 TABEL.............................................................................................................................. 4 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS................................................................. 6 2. C. F. HAHN PUB- ESIMENE KÜLASTUS................................................................ 7 3. SUPELSAKSAD- TELEFONIVESTLUS....................................................................7 4. C. F. HAHN PUB- TELEFONIVESTLUS...................................................................8 5. SUPELSAKSAD- TEINE KÜLASTUS.......................................................................9 6
Ainult üksik lammas,valge vill tal. Kõnnib musta ja madala taeva all. Kus on mu kodumaa ? Kus on kodukülade Nukrad kaevuvinnad ? Kus on Kolgata mägi ja kadunud linnad ? Kus on supelsaksad? ja puhtad veed ? Kus on kõik need, kes on käinud Siberi teed ? 11 Kus on punaste pohlade, punaste pihlamarjade maa ? Kus on surma käsi, Mida keegi ei peatada saa ? Kus on lauliku haud ? Kas südames sügaval põhjas ? Kus on mu kodumaa ?
sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani. 2.4 Keila-Haapsalu Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu. Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis. Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894. aastal otsustati uuesti ette võtta Keila-Haapsalu raudtee projekt. 1902. aasta kevadel alustati uue raudtee sihiajamise ja teiste
See annaks Pärnule väga tugeva selgroo. Selline piirkond võimaldaks Pärnut rikastada nii tervislikust kui ka meelelahutuslikust aspektist. Kui Pärnus on kuurort käivitunud, võiks ühes rannajoone pikendamisega planeerida lähivaldadesse suuremate komplekside ehitust: teema- ja seikluspargid, eriilmelised piirkonnad. Esialgne visioon võiks aga keskenduda kuurordi taastamisele ja puitvillade säilitamisele. Heaks näiteks on kohvik Supelsaksad. Kindlasti peaks säilima väikelinna miljöö, pargid ja puhkealad. Rüütli tänaval ja selle ümbruses kesklinnas olevad ööklubid sobivad ööelu jätkamiseks. Kuna ööklubisid on Pärnus piisavalt, siis neid ei ole vaja kuurordialale otseselt juurde planee- rida. Kuurordiloogika järgi peaks tegevus algama rannast ja liikuma õhtu edenedes Rüütli tänava poole. Tabel 10. Eesti pereturistide ettepanekud Pärnu kuurordikontseptsiooni
annaabi.ee 
