Saksa lugu, mis on arhailisem, aga kirja on pandud hiljem(kui Siid ja Roland). ,,Nibelungide laul". Sel ajal kui see kirja pandi oli juba kultuur muutnud (rüütlid) siis see mõjutas seda. Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada
Neid viidi ühte majja ja seal taheti osta neid skeeme aga proffessor ei ütle neid mitte mingi hinna eest. Rasmus teadis et need asuvad raamaturiiuli taga ja ta kogemata ütles välja. Kalle ja Anders läksid ruttu proffessori majja ja nuputasid välja millise raamaturiiuli taga skeemid on ja võtsid need ja läksid. Nicke oli Rasmusega lahke tegi talle laevukesi ja vibusid. Kord palus Eva- Lotta luba suplema minna ja Rasmus moosis Nicke ära. Kui olid ära supelnud läksid nad põõsa taha riidesse panema ja siis panid nad metsa jooksu, neid otsiti aga ei leitud. Metsas kohtasid nad Kallet ja Andersit ja läksid nende onni sööma ja jooma, Kalle oli kodust süüa kaasa võtnud. Nad olid valmis juba põgenema aga nad saadi viimasel hetkel kätte. Kui kõik olid toas luku taga mõtlesid nad välja plaani et kui Nicke süüa tuleb tooma siis peksavad nad teda ja Kalle paneb plehku ja kutsub politsei. Nii nad tegidki
3. Kust teil selline idee tuli? Ma nägin uudistes, et Teet Daaniel oli esimene eestlane, kes seda ületas ning, et ta tegeleb praegu seitsme ooekani väljakutsega, ma tahtsin ka üks neist olla, kes seda väina olid ületanud ujudes. 4. Kus kohas te elate, olete te üldse nii pikki vahemaid varem ujunud? Ma elan Pärnus, meri on siin täpselt külje all seega harjutada saab siin väga hästi. Olen lapsest saati mere ääres elanud ja supelnud. Varasemalt olen ma Pärnu lahte ületanud, kuid see ei olnud päris selline vahemaa, mis ming ees ootab. 5. Millised oleks veel mõned teised harjutused, mida treenima pead sellise väljakutse pärast? Üks kindel asi, mida ma harjutan on hinge kinni hoidmine, et kopsumaht suurem oleks. Praeguseks suudan ma hinge kinni hoida päris mitu minutit. 6. Kuidas te seda harjutate? Lihtsalt kodus olles hoiate hinge kinni või?
vaja. Varsti tuliaga vanamees uuesti tagasi, sest ta ei järginud arsti nõuandeid (võttis rohkem rohtu kui oleks pidanud, läks talvel ojja suplema). Ma arvan,et see luuletuse teeb humoorikaks see, et vanamees ei saanud aru, et ta eiole enam noor. Ta ei saanudkõike teha, mida ta noorena tegi. „ Ooh-mis see külm, tühi, nüüdminule teeb! Kes kalamees olnud, see seda teab! Olen mitu korda Peipsigi kukkunud, jääpraos, pai tohter, sääl supelnud, ei kordki veel surnud, ei uppunud“ „Ei igatse kadunud aegu“ pean ma luulekogus kõige õpetlikumaks luuletuseks. Leidsin sellest luuletusest, et tuleb mõelda positiivselt tulevikule ja mitte olla minevikus kinni. Kuna Anna Haaval oli raske elu, imestan ma, kuidas sai ta nii positiivne olla. Seepärast inspireerib see mind veel rohkem mõtlema positiivselt. „Ei igatse kadunud aegu, ei kevadet tagasi: suur kohav rikas elu,
ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse
kutse saatis. Kuningannad said suurepäraselt omavahel läbi, siis aga ütles Brünhild, et Siegfried on nende läänimees ja pole oma makse maksnud. (Ta mees oli talle valetanud) Ja naised läksid tülli. Kriemhild avaldas Brünhildile, et Siegfried oli see, kes ta süütuse võttis... Suur tüli. Saksilased tahtsid jälle sõda, kuid Siegfriedi väge nähes nad taandusid. Krienhild oli rääkinud Hagenile, et siis, kui Siegfried loheveres oli supelnud, oli üks leht ta õlapeale jäänud ja sellest kohast on võimalik meest tappa. Nüüd plaanisid Gunther ja Hagen kurje mõrvaplaane. Korraldati jaht, kus ka sangar tapeti. Kriemhild oli leinas. Hagen laseb kohale tuua Siegfriedile kuuluva Nibelungide aarde ja see paigutatakse Kriemhildi majja, kus naine seda ohtral kogusel igale ihaldajale kinkis. Hagen muutus kitsiks ja nõudis kuningalt, et naist peatataks. Niisiis võttis Hagen varanduse ja viis Reini jõkke peitu.
Rahvust listav teos (juudid lollid, hispaanlased kavalad) SAKSAMAA Nibelungide laul - Franz Fhmann Rahvuslik element puudub. Ei kneleta otseselt Saksamaast. Sndmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi vi Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rtlikirjandus ja leitakse, et Nibelungide laulus on pimunud vanad traditsioonid ja ka rtlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on videlnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tnu sellele saanud surematuks (leloomulik joon), aga prnalehe jlg abaluude all oli tema ainus nrk koht (Achilleuse kand hine joon). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe kest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kbusele, sest tema kest olid jumalad varanduse ra vtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried lheb appi Gntherile ja aitab tal vaenlastest vitu saada, aga Gntheril on kaunis de Kriemhild, kes hakkab Siegfriedele meeldima
Saksa kangelaslaul “Nibelungide laul” „Nibelungide laul“ - Franz Fühmann Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest
1.3.3. Saksa kangelaslaul ,,Nibelungide laul" Rahvuslik element puudub. Ei kõneleta otseselt Saksamaast. Sündmused ulatuvad kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et ,,Nibelungide laulus" on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand ühine joon). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest võitu saada, aga Güntheril on
See üks on kõvasti purjus ja hertsog mitte vähem.» Selgus, et Jim oli katsunud panna teda prantsuse keelt rääkima, et kuulda, kuidas see kõlab, aga kuningas oli öelnud, ta olevat nii kaua meie maal elanud ja tal olevat nii palju muresid olnud, et ta prantsuse keele olevat unustanud. 21. PEATÜKK Päike oli tõusnud, kuid me sõitsime edasi ega pannud parve kinni. Viimaks tõusid kuningas ja hertsog magamast, mõlemad õige haigete nägudega; aga kui nad olid üle parda hüpanud ja supelnud, hakkasid nad kaunikesti toibuma. Pärast hommikusööki istus kuningas parvenurgale, võttis saapad jalast, kääris püksid üles, laskis jalad mõnusasti vees kõlkuda, läitis piibu ja hakkas oma Romeod ja Juliat pähe õppima. Kui see tal kaunikesti selge oli, hakkasid nad hertsogiga koos harjutama. Hertsog pidi talle aina uuesti õpetama, kuidas iga lauset öelda. Ta laskis teda õhata ja kätt südamele panna; ja mõne a j a pärast tegi kuningas seda üsna hästi.
annaabi.ee 
