Sel puhul, kui ta sai nii mõndagi teada, lükkas ta esimese pseudonime L. Blatt otsustavalt tagasi ja esitas omalt poolt vabaduslaulikule sümboolse nime Koidula, mis oma ühiskondliku sisu tõttu sai kiiresti populaarseks. Antti Almberg-Jalava Koidulal oli kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste
populaarseks. Peale selle, et ta andis Lydiale pseudonime, aitas ta teha ka teatri asutamiseks vajalikke eeltöid ning kirjavahetuses andis talle sageli nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Koidulal oli tihe kirjavahetus FR.R.Kreutzwaldi ja C.R.Jakobsoniga, oli tal kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste
meestele 1-3 aastaks. Tuntuimaks Soome admiraliks sai Mannerheim. Selleks ajaks oli juba omavalitsuslik süsteem välja kujunenud. Peale seda sündis omariikluse idee. Snellmann soovis, et hakataks üle minema soome keelele (sest ta ei uskunud, et soomlased ise võiks oma kultuuri oluliselt edasi arendada) ja uskumatu oli see, et see hakkaski toimuma. 1862 võeti vastu määrus, et 20 aastat jooksul peab soome keeles hakkama jagama ka haridust. Suometar- soomekeelne ajakiri- seal arutati, et kui riigikoole ei muudeta soomekeelseks, siis peab rajama erakoolid! Ja nii tehtigi, esimene loodi Jyväskyläks. Sinna rajati kohe ka õpetajateseminar, sest õpetajaid ei olnud. 1880. aastatel said neist erakoolidest riiklikud koolid. 1889 aastaks oli juba sooma ja rootsi koolides sama palju õpilasi. Aga rootsikeelset elanikkonda oli ainult 13%!! Peale seda hakati Soomesse juba pigem kakskeelseks maaks, ametlikult. 20. saj alguses oli haritlaskond
Lääne-Euroopa ja Soome vahel – nii Stockholm kui Peterburi olid suured metropolid ja Helsingi asus ülisoodsas kohas nende vahel, saades osa kultuurikontaktidest. Nii ei ole midagi imestada, et soomlased said paljudest Euroopa kultuuriuudistest osa peaaegu samal ajal kui Lääne-Euroopa suurlinnad. Näiteks esineb Helsinki Ylioppilastalos spirituaale laulev Fisk Jubilee Singers juba 1895. aastal, mida tõendab ajalehe Uusi Suometar (10.09.1895) esilehel ilmunud kontsertide reklaam, või siis Jonesi ja Garlandi neegrite operetitrupi etendus Trip to Coontown 1904. aastal (Haavisto 1991: 18). Seega on soomlased džässi tulekuks hoopis paremini ette valmistatud ja kui Euroopas puhkeb “lärmidžässi” palavik, on ka soomlased kohe hakkamas. Kuigi 1920. aastail oli Soomes mitmeid tuntud orkestreid, kelle nimes esines sõna jazz, nagu King of Jazz, Saxophon Jazzband Jambo, Suomi
annaabi.ee 
