määras. Kui ettekirjutuse täitmiseks on võimalik rakendada mitut sunnivahendit, tuleb hoiatuses märkida: 1. sunnivahendite liigid 2. rakendamise järjekord 3. rakendamise alustamise kuupäevad. Seejuures ei või sunnivahendeid kindlaks määrata alternatiivselt ega jätta sunni rakendajale õigust nende vahel valida. Uut sunnivahendit võib haldusorgan rakendada siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole ettekirjutuse täitmist saavutatud. (AtSS § 7 lg 4) Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (AtSS § 7 lg 5), st ära tuleb tuua konkreetne summa, mitte kasutada sõnastust "kuni … krooni". Sunniraha maksimaalmäär on toodud eriseaduses (AtSS § 10 lg 2), kuid konkreetsel juhul võib sellest võib alati väiksema määrata. Arvestada tuleks näiteks järgmiste asjaoludega: 1
4) Kahju tekitaja vastutab mittevaralise kahju eest vaid süü korral ning varalise kahju eest igal juhul. 5) Kahju tekitaja vastutab RVastS alusel. Menetluslik pool: Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda kas kahju tekitanud haldusorgani poole või vahetult halduskohtusse. Erandiks on kahju tekitamine kohtu poolt (nõue Justiitsministeeriumile). SKHS: Materiaalne pool: 1) Kahju on tekitatud kriminaal- või väärteomenetluses kohaldatud sunnivahendiga. 2) Kahju hüvitamise nõude esitamine ei eelda esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist. 3) Kahju hüvitamise eeldused on erinevad sõltuvalt süüteomenetluse lõpptulemusest ning sõltuvalt sellest, kas tegemist on kriminaal- või väärteomenetlusega. 4) Kui isikule on menetluses tekitatud kahju, mis pole süüline, saab ta hüvitist nõuda vaid spetsiifilistel juhtudel sõltuvalt sellest, millega kahju tekitati. Kui kahju tekitatakse süüliselt, vastutab avaliku võimu kandja alati.
mitmest teost hoidmiseks, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta. Sunniraha võib määrata järgmiselt: o Ühe ettekirjutuse täitmise tagamiseks korduvalt – sunniraha ei ole karistus ja teda võib korduvalt rakendada (ei kohaldu mingi ne bis in idem bullshit) seni, kuni kohustus ei ole adressaadi poolt täidetud. Kusjuures ka summa tõstmine on lubatud. Uus sunniraha määratakse alles siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole kohustuse täitmist saavutatud. Sunniraha võib rakendada paralleelselt karistusega kuriteo või väärteo eest. Sunniraha ei ole karistusliku iseloomuga ja tema eesmärk ei ole vastutus õigusrikkumise eest, vaid haldusõigusliku nõude tagamine. Sunniraha on üksnes nõude vastava kohustuse mittetäitmise eest. Kui isik on ettekirjutuse täitnud, ei saa talle ka sunniraha rakendada.
1, 12.2, 22.2. 34 RKKKm 12.04.2012, nr 3-1-1-32-12 p 9.1. 35 RKKKm 11.12.2006, nr 3-1-1-103-06 p 10. 36 EIK 30.08.1990 otsus asjas nr 12383/86, Fox jt vs. Ühendkuningriik, p 32. 15 Sisuliselt on vahistamise ehk eelvangistuse kujul tegemist kriminaalmenetlusõigusliku tõkendiga, kriminaalmenetluse tagamisele suunatud kahtlustava või süüdistatava isikuvabadust pikemaks ajaks piirava või seda võtva sunnivahendiga, mida kohaldatakse kohtumääruse alusel.37. Vahistamise kohaldamine tähendab demokraatliku õigussüsteemi ühe alusprintsiibi, süütuse presumptsiooni, samuti üldise vabadusõiguse tõsist riivet, sest vahistades võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev ning vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus.38 Vahistamine ehk eelvangistus on isiku vabadusõiguste ulatuslik piiramine eesmärgiga tuua isik kohtuvõimu ette
annaabi.ee 
