- tulekivi riistad Gravette´i k. - 28 000 22 000 a. Solutre k. - 20 000 16 000 a. - nooleotsad (VIBU esimene masin) Madeleine k. - 18 000 15 000/10 000 a. Kõige vanemad vibud (nooleotsad) 30 000 a tagasi Kostjonki asulad tuhanded mammutiluud...asulad majade sõrestikud ehitatud nendest. Paleoliitikumi lõppjärgust on leitud rikkalikke matuseid: Grotte de Enfans (Itaalia) Sungir (Vene) leiti mammuti kihvast valmistatud helmed umbes 3000 tk. Võis olla kujunenud teatud sorti sotsiaalne staatus. KUNSTITEOSED Paleoliitilised VEENUS-ed tehtud luust. v-o kujutavad ema kultust. Kujud räägivad naiste olulisest kohast tolle aja ,,ühiskonnas". Kui mehed näiteks jahil sittagi ei saand söötsid naised neil juurikatega kõhu täis näiteks. VILLENDORFI veenus HOLE FELSi koobas umbes 35000 a vana naise kuju (üks vanemaid leide); lõvipeaga mees 30 000 a
300 000 10 000 a eKr on palju sellised asulaid, mille elanikud on tegelenud peamiselt mammutite küttimisega. On saanud kõvasti liha süüa ja ka on ära kasutanud kõikvõimalikud saadused. Peeter I lasi kõik eriskummalised asjad enda juurde tuua. Siis ta vaatas neid ja tal oli pilt täiesti selge mammuti jäänused olid Makedoonia Aleksandri elevandi jäänused. Suurimas asulas on 200-300 inimesi. Prantsusmaal on näiteks jahitud suurel hulgal metshobuseid. Sungir-hilispaleoliitiline asula ja kalmistu Vladimiri lähedal Venemaal Seal on hilispaleoliitiline kalmistu ja asula. See on ala, kus kunagi elas soome-ugrirahvas merjalased. Sealt on leitud ühe mehe ja kahe lapse matus. Sellele mehele on hauda kaasa pandud umbes 5000 mammuti kihvast valmistatud helmest, need on olnud kinnitatud ta riiete külge. Helmeste asendite järgi on võmalik selgeks teha ka tema riietus. Kaks last
Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile. Viskepuu kasutamine. Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde. Hilispaleotliitikumi matusenäited : Grotte de Enfants(Itaalia) ja Sungir (Venemaa). Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid.
Kõige kuulsaim neist on Lascaux koobas Prantsusmaal. Aurignaci kultuuriga suures osas samaaegne oli Perigordi kultuur (35 00020 000 a tagasi). Ei olnud mitte üks suur ühtne kultuur, vaid hõlmas mitmeid erinevaid lokaalkultuure. Jaguneb alaperioodideks. U 29 00022 000 a tagasi oli Euroopas Gravette´i kultuur. Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015 cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu 26 kas puudub või on antud väga stiliseeritult
annaabi.ee 
