detsember 1941 – 8. Detsember 1941) Stalingradi lahing (21. augustist 1942 2. veebruarini 1943) Kurski lahing (4. juuli 1943 – 23. august 1943) Berliini lahing (16. aprill 1945 – 2. mai 1945) Teise maailmasõja lõpp Teine maailmasõda lõppes 2. septembril 1945. Enne seda teeb Hitler Berliinis enesetapu ja USA saadab kaks aatompommi Jaapanisse. Saksamaa ja Jaapan andisid alla ja sellega oli soda lõppenud. Okupatsioonid Eestis Nõukogude okupatsioon (1940-1941). Toimus sundmobilatsioon, paljud eesti mehed pidid minema Punaarmee eest sõtta (umbes 32 000 eestlast). Toimus Juuniküüditamine. Lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Saksa okupatsioon (1941-1944). Eestist moodustati kindralkomissariaat. Samuti toimus sundmobilatsioon. Selle tõttu paljud eestlased võitlesid teiste eestlastega, kuna ühed olid Punaarmees ja teised SS Legoonis. Paljud põgenesid Soome ja Rootsi. Punaarmee ründas Eestit 1944 aasta algul. 22 septembril jõudis Punaramee Tallinna.
Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal murdis punaarmee läbi Leningradi blokaadist, mis sundis rahvuslikul vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega, et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast välja Soome ja Hitler, mille tagajärjel Saksa väed taganesid ja tekkis hetk kus Eesti oli vaba maa, seda hetke kasutati ära ja kuulutati välja Otto Tiefi juhitud valitsuse, kuid juba nelja päeva pärast hõiva punaarmee Tallinna
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas
loota*sõjavägi oli nõrk.Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla.2)*politsei muutus miilitsaks*võeti vastu NSVL seadus*seadusandlik võim läks ülemnõukogule*massilised repressioonid*tehti ümberkorraldused riigiaparaadis.3)*Soome-2000-läksid vabatahtlikult,tahtsid punaarmee vastu sõdida*saksa-60000-algselt mobiliseeriti,hiljem mindi ka vabatahtlikult,tahtsid eesti ises. taastada*Vene-30000-sundmobilatsioon.4)4,2,3,5,1.5)*Eestis-baaside leping,allkirjastati Narva diktaat,massiküüditamine*Euro-2MS,Saksa- Prantsusmaa rahuleping,Saksa tungib Venemaale kallale.6)*Kommunistliku partei esimees(säre)*organiseeris relvaüksusi,kes tahtsid taasatada iseseisvust.7)*Poola allveelaev jõudis Tln alla,Eesti oleks pidanud kinni pidama,kuid ei teinud seda.*mobiliseeritus eestlaste Nõukogude tagalas.8)*H.Mäe*J.Vares Barbarus.9)*inkorporeerimine*natsionaliseerimine*hävituspataljonid.10)
võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Dialoogid on Traat kirjutanud Tartu kõnemurdes,
- 1787 - võetakse vastu iseseisvus deklaratsioon - seadusandlik võim – parlament ( kongress ) - täidesaatev võim – president - rahvas valib valijamehi - kohtuvõim – kõrgem-ülemkohus - presdentaarne riik 19. sajand - USA kodusõda ( orjanduse pärast ) - 1861-65 - jänkid – põhja-osariiklased - 1963 keelatakse orjade pidamine - mustanahalisi värvatakse armeesse - lõpeb põhja-osariikide võidyga Tulemused: - sõjaväe sundmobilatsioon - kaotati konföderatsiooni riikides orjus - võeti vastu jaosmaade seadus Konservatism: - kõigis kihtides Ühiskonna mõtestamine - traditsioonide säilitamine - madalad maksud - kohalik kapital
annaabi.ee 
