* valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks *koostas kooliõpikuid *1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5
valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks koostas kooliõpikuid 1878- ,,Sakala" väga sõnakas ajakiri baltisakslaste, mõisnike ja kirikuõpetajate vastu, mis tekitas lahkhelisid Hurdaga 3. Venestuspoliitika väljendus: a) asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5
· Eesti Vabariigi hümni sõnad · 1870- Eesti Põllumeeste Selts · 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Venestuspoliitika väljendus: asjaajamine vene keelne, eestlaste sõnaõigust piirati veelgi, paljud vallategelased lasti lahti, talurahvakohtud kaotati, maakohtades seati ametisse talurahvaasjade komissarid b) haridus sundlik õppekeel oli vene keel, venekeele puudulikkusega head õppejõud vallandati, huvi koolihariduse vastu vähenes, kirjaoskuse langus, Aleksandri kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid Tähtsus: Eestlased näitasid oma suurt rahvusetunnetust välja ning nõudsid kodanikuvabadust. Saavutati emakeelne hariduse omandamine. See revolutsioon oli aluseks meie iseseisva Eesti Vabariigi kujunemisele.
Noormees vannub, et käib kodulinnas ära ja mõne aja pärast on tagasi armastus võib jätkuda. Fiammetta jääb ootama igatseb, unistab, meenutab. Mööduvad kuud noormehest pole kuulda. Kui on kuulda, siis kuuleb, et on abiellunud. Fiammetta seda kuuldes väga murtud ja õnnetu. Neid tundeid Boccaccio kujutabki. Raamat läheb edasi sellega, et varsti jõuavad Fiammettani uued uudised, et too naine tal armuke. Valus, kuna eelistas teist Fiammettale. Abielu vbl sundlik, aga armukese puhul naine võitnud noormehe südame. Lootused, et Fiammettani tagasi tuleb, on kustunud ja sellepärast on naine iseäranis õnnetu. Varem ülistati naisi kui jumalannasid. Boccaccio kujutas neid mõtlevatest, tundvatest, reaalsetest inimestest. Petrarca ja Boccaccio said kokku. Boccaccio pidas Petrarcat ja Dantet oma suurteks eeskujudeks, õpetajateks. Kirjutas teoseid ka antiikmeestest. Tegeles antiigi uurimisega, aga ei saavutanud sellist sügavust nagu Petrarca
annaabi.ee 
