Võttis kursi maailmarevulutsioonile. Tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. · Majandus allutati tsensuurile, loobuti välismaisestest investeeringutest · Hakati kehtestama viisaastaku plaane · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle
oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine, eesti keele kasutamise piirangud) plaanimajandus- majanduse määramine ja suunamine riigi poolt sundkollektiviseerumine-sunniviisiline majapidamiste ühendamine kolhoosidega; industraliseerimine- suurtööstuse arendamine repressioonid-surveavaldamine, kellegi mahasurumine,karistamine
Mussolini valitsemisajal oli majanduskasv väga madal ja agressiivne välispoliitika muutis seisu veelgi kehvemaks. Saksamaal suudeti rohkete sõjatehaste ja teede rajamisega tööpuudus kõrvaldada ning saavutada rahva elutaseme tõus ja majanduslik areng. See oli aga ajutine. Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad oma talumajapidamised sunniviisiliselt kolhoosideks ühendama. Talupoegade vastupanu murdmiseks kasutati terrorit, mille käigus viidi rikkamad talupojad (kulakud) Siberisse. Kaasa aitas ka 1932.-1933. aastal olnud näljahäda. 1937. aastaks olid peaegu kõik kolhoosidega ühinenud. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise sarnasused on tingitud peamiselt diktatuuri kui valitsemisviisi iseloomulikest joontest nagu näiteks ulatuslik riigi
Ta likvideeris igasuguse ettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Võttis taas suuna maailmarevolutsioonile. Selleks käivitas ta ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Loobus majanduse tasakaalukast arengust ning tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele- industrialiseerimine. Loobuti välismaisetest investeeringutest. Hakati kehtestama viisaastaku plaane(esimene 1928-1932), mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Sundkollektiviseerumine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Suur terror(1934)- Seni oli terror suunatud „rahvavaenlaste“ vastu, aga Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid, võimu keskasutusi, armeed. Hakati pidama näidisprotsesse, kus Lenini võitluskaaslased end kõikvõimalikes kuritegusid süüdi tunnistati ning seepeale maha lahti. Mõrvati või vangistati kuni 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori ohvriks langesid ka erinevad rahvusvähemused
Kehtestati uuesti sundmüügi kohustus. Arendati suurtööstust ja tehti 5 aasta plaanid. Rasketööstuse mahtudes mööduti paljudest riikidest, kuid kvaliteet oli olematu. Tööpuudus kadus ja ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud. Riik vajas järjest rohkem vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks. Talupoegadelt hakati surma ähvardusel saaki konfiskeerima. 1932-1933 a. tekitati kunstlik nälg, mille tagajärjel suri umbes 7 miljonit inimest (5 viljapea seadus). Lisandus sundkollektiviseerumine. Jõukad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. NSVL küüditas 9 miljonit talupoega. 1937. a. 93% taludest läinud kolhoosidesse. See tõi kaasa saagi, tootlikkuse ja loomade vähenemise. Suur terror. Stalini vägivallakampaania 1934. a. Seni hävitati talupoegi, nüüd algas partei, võimuorganite ja sõjaväe puhastus. 1937. a. mõrvati või vangistati massiliselt sõjaväelasi, terrori alla langesid rahvusvähemused. Toimusid
Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932). Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut. Alustati sundkollektiviseerumist, mille käigus ühendati majapidamised loodi kolhoosid. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks. Kollektiviseerumine andis põllumajandusele raske hoobi. Suur terror Stalin alustas 1934 suurt terrorit. Ta hakkas komparteid oma vaenlastest puhastama
annaabi.ee 
