(Kann, kuupaev puudub) 1. Riiklik maks Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega. (Kann) 2 Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas). Sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega satestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on
kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes kohustub õnnetusjuhtumi korral maksma lepingus määratud kindlustussumma või parandama ja taastama hävinud vara omal kulul. Eristatakse vabatahtlikku ja sundkindlustust. Esimene on vabatahtlik, teise tegemist nõuab seadus. Näiteks autode puhul kehtib sundkindlustus, sest autoõnnetusi juhtub väga tihti ning riik on huvitatud kahju kiirest hüvitamisest. Kui teisi eelmainitud lepinguid võib sõlmida praktiliselt igaüks, siis kindlustuslepingute sõlmimise õigus on ainult litsentseeritud kindlustusfirmadel, kelle suhtes riik on kehtestanud väga ranged nõuded. Korteri üürimine -üürileping Kõigil inimestel on vaja kuskil elada
sotsiaalmaks, raskeveoki maks, hasartmängu maksud. Koormised on käesoleval ajal kehtestatud vaid sõjaolukorraks. Lõivud on oma olemuselt tasu osutatavate haldusteenuste eest. Trahve saab kehtestada vaid seadusega, seega saavad trahvid olla vaid riikklikku päritolu ja tagatavad vaid riigi sunnijõuga. Kindlustusmaksete süsteem, mille kehtestab seadus, sisaldab liikidena vabatahtlikku,mkohustuslikku ja sundkindlustust. Sundkindlustus on selline kindlustuse liik, kus kindlustusmaksete suuruse kehtestab riik. PS §115-119 kohaselt võtab Riigikogu Vabariigi Valitsuse esildisel igaks aastaks vastu iseseisva tulude ja kulude tasakaalustatud eelarve. Riigikeelarve ettevalmistuse ja vastuvõtmise korra sätestab eriseadus. Kui Riigikogu ei saa hakkama eelarve vastuvõtuga kahe kuu möödudes eelarveaasta algusest, kuulutab Vabariigi President välja ennetähtaegsed Riigikogu valimised
(sageli põhiseaduslikult nõutava) tegevusautonoomia ja enesejuhtimise tagamise vajadusega. Lisaks võivad avalik-õiguslike asutuste moodustamise põhjusteks olla majanduslikud kaalutlused, vajadus kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne. 3. Avalik-õiguslik sihtasutus ehk fond Riik eraldab vara teatud avalik-õigusliku eesmärgi taotlemiseks (nt Kultuurkapital). Eestis kuuluvad siia liigi alla lisaks ka sundkindlustust pakkuvad Haigekassa ja Töötukassa; Tagatisfond, Arengufond. 5.3. Moodustamine 15 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
annaabi.ee 
