Õppimist peaks võtma keskmise erutusega. Mitte nii, et kõigest on suva ning koolis käiakse põhjusel, et miskit muud targemat pole teha. Ega ka asju ületähtsustada, mille tagajärjel ollakse pidevalt pinges. Kõige tähtsam on aga teada, et kõike, mida sa õpid, õpid vaid iseendale. Ning ka seda, et õppimine ei piirdu vaid teadmistega, mis koolis omandatakse. Mina hindan hoopis kõrgemalt asju, mida õpitakse ise ning ilma kellegi sundimiseta. Oluline on see, mida õpitakse loogika tulemusena, mitte pähe tuupides!
õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid. Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad, mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd teha. Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle toeks olla. Kuid kuidas siis ikkagi koolistressiga toime tulla
optimaalseid väljakutseid ja kogevad seeläbi oma võimeid. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusega hõivatud tegevuse enese pärast ning selle sooritamine pakub naudingut ja rõõmu. Tegevust sooritatakse vabatahtlikult, täiesti teadlikult ning ilma vajaduseta materiaalsete tasude või sunduse järele. Sisemine motivatsioon on oma olemuselt sarnane sõltuvusseisundiga, kus soov midagi teha, realiseerub ilma välise sundimiseta. Sisemiselt motiveeritud inimesed kogevad rohkem positiivseid emotsioone, on rahulikumad, keskenduvad sooritusele ja lõppkokkuvõttes saavad paremaid tulemusi. Sisemine motivatsioon on maksimaalne siis, kui indiviid tunneb, et ta on oma keskkonnas tegutsedes pädev ja sõltub iseendast. Iga sündmus, mis mõjutab indiviidi pädevustaju ja enesemääramise tunnet, avaldab mõju ka tema sisemisele motivatsioonile. Iga
soov sportida Neid, kes teevad sporti selleks, et kogeda rõõmu, naudingut ja meisterlikkuse realiseerub ilma tunnet, nimetatakse sisemiselt motiveeritud indiviidideks. Nad väärtustavad välise sundimiseta liikumise naudingut iseenesest, nautides nii sportimise keemilisi ja füsioloogilisi mõjusid organismile kui ka isikliku saavutuse positiivset kogemust, kompetentsu- se tunnet, tajutud kontrolli, enesekindlust ja positiivset enese eest hoolitsemist. Sisemiselt motiveeritud sportlased loobuvad spordist väiksema tõenäosusega kui väliselt motiveeritud. Sisemiselt motiveeritud sportlased kogevad rohkem posi- Väline motivatsioon
annaabi.ee 
