13 tööajakava koostamisel arvesse võtma. Vastasel juhul tekiks olukord, kus töötaja peab näiteks juhul kui ta on arvestusperioodi alguses haigestunud, hiljem oma „tegemata tunnid" ära tegema arvestusperioodi lõpus. Töölepingu lõppemine lõpetab summeerimise arvestusperioodi. Juhul kui tööleping lõpetatakse enne kokkulepitud summeerimisperioodi lõppu, tuleb arvestada viimase summeerimisperioodina ajavahemikku summeerimisperioodi algusest kuni töösuhte lõppemiseni. Arvestusperioodi kestel töölepingu lõppemisel võib töötajal olnud töötanud vähem tunde, kui oli kokkulepitud tööaeg. Sellisel juhul peab tööandja lisaks töötatud tundidele hüvitama töötajale vähem töötatud töötunnid ning juhul, kui töötaja on töötanud
otsustati teemat lähemalt uurida, et täpsustada erinevaid arvestuse meetodeid ja nende vastavust seadustele ning pidada nõu oma ala spetsialistidega. Seda enam, et osaühingu raamatupidaja poolt väljapakutud lahendus ei rahuldanud osa ettevõtte töötajaid. Nendel töötajatel oli arvamus, et kuna seadus näeb ette miinimum tunnitasuna 27 krooni, siis ei tohiks ka ületunde hüvitada vähemaga kui 40,5 (27 kr /h x 1,5 = 40,5 kr /h) kroonise tunnitasuga. Samuti oli arvamusi, et igal summeerimisperioodi kuul tekkinud ületunnid tuleks tasustada just tekkekuu tunnitasuga. Peale osaühingu raamatupidaja selgitusi, et sellisel juhul ei oleks tegu summeeritud tööajaarvestusega ja kuudel, mil tegelik tööaeg jääb alla normtundide peaks siis ka kuutasu vähendama proportsionaalselt töötatud tundidega, loobuti antud seisukohast. OÜ Kinnisvarateenindus raamatupidaja poolt tehtud uuringute käigus (konsulteeriti
tegi. Seda eeldusel, et töötasu maksmise aluseks olevas kuus ei ole töötaja haige ega kasuta puhkust või muid tööst keeldumise aluseid; • kui pooled on kokku leppinud tunnitöötasus, siis võib töötajale maksta tehtud töötun- dide eest, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud igakuise töötasu alammää- ra. Oluline on siinjuures tähele panna, et summeerimisperioodi lõpuks peab tööta- jale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu kogu perioodi eest. 6. Töötasu kokkuleppe puudumisel loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asja- oludel tavaliselt makstavat tasu (TLS § 29 lõige 2). Vaidluse korral, kui töötaja ja tööandja vahel puudub töötasu kokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, saavad nad pöörduda
“ on antud Peeter Eesmaa poolt mõned soovitused osalise tööaja sätestamiseks töölepingus: Tööaeg tuleb märkida töölepingusse konkreetsena, lepingu poolte poolt üheselt tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas. Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp. 58 Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1446& (16.11.2011) 59 Sotsiaalministeerium. Võrgulehel http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/too-ja- puhkeaeg.html (16.11.2011). 60 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 313 Osalise tööajaga töötamise korral on õigus iga-aastasele põhipuhkusele samas määras kui täistööajaga töötamise korral
annaabi.ee 
