hirssi, nisu, naerist, datlipalmi, sibulat, küüslauku, aedsalatit, porrulauku ja sinepit. Lambavillast tehti rõivaid. Peamised kandeloomad olid härjad ja peamised veoloomad olid eeslid. Püüdsid kala ja metslinde. Põllumajandus oli sõltuv niisutusest. Niisutuseks kasutati kaevukooke, kanaleid ja tamme. Kaubavahetus Sumerid vahetasid teravilja puidu, metalli ja ehituskivide vastu, mida neil ei olnud. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka
Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga. Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad seedriõlist tehtud värvidega.
Kuid on ka sisuline erinevus, sest esiajalugu käsitleb ühiskonda ja kultuuri ning üldisemaid suundumusi ja arenguid ning peaaegu üldsegi mitte konkreetseid sündmusi. Seega on esiajalugu anonüümne teadus, kõik tähistused on kokkuleppelised ehk teadlaste endi poolt meelevaldselt pandud. Piirid esiajaloo ja ajaloo vahel on samuti tinglikud. Ajalugu tähistab kogu inimkonna kujunemise lugu ning esiajalugu on üks osa sellest. Kirjutatud ajalugu ulatub u 6000 a tagasi, Sumerisse. Vastavalt kirjalike allikate tekkimisele dateeritaksegi esiajaloo lõppu eri kohtades erinevalt. Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiajalugu u 3000 eKr. Kreekas u 750 eKr, kui alguse said linnriigid. Itaalias u 500 eKr. Seega on arengusuund alati esiajaloolt ajaloole ning esiajaloost saab varaajalugu. Samas ei tähenda kirja tundmine alati kirjutatud ajaloo algust. Kreeta ja Mükeene vanimad üleskirjutused annavad näiteks
Kuid tahaksin jätkata järgmisel korral. A: Lõpetame siis tänaseks. Peale seda, kui David lahkus, istusin kaua ja püüdsin infot läbi mõelda. Mäletan, et kunagi lugesin David Icke raamatust "Suurim saladus" tõlget Sumeri Tahvlitest, avastatud 1850. aastal kusagil 400 km Bagdadist, Iraagis. Tekst oli tõlgitud Zahar Sitsini, austatud teadlase, ajaloolase, kirjaniku ja keeletundja poolt. Ta kinnitas, et tahvlid sisaldavad infot kõrgemast rassist nimega AN.UNNAK.KI, kes on tulnud Sumerisse planeedilt Niburu. Sitsin usub, et see planeet tiirleb mööda ovaalset trajektoori, mis kulgeb Jupiteri ja Marsi vahelt ja läheb kaugele Pluuto taha. Kogu tsükkel kestab 3600 aastat. Tahvlites sisaldub imekspandava täpsusega info päikesesüsteemist ja kõigist planeetidest, kaasaarvatud nende mõõtmed ja orbiidid. Sitsin räägib, et need anunnakkid tulid Maale umbes 450 000 aastat tagasi kulda otsima. Nad peatusid piirkonnas, kus praegu on Aafrika kontinent selleks, et
see erinevus teiste tolleaegsete koodeksitega. Kesk-Assüüria seaduskogu kaevati välja Assuris, pärinevad Tiglatpileasr 1 ajast (1114-1076 eKr). Käsitlevad peaasjalikult perekonnaõiguse ehk abielunaise õiguste kküsimusi. Kesk-Assüüria seadus on keelelise viimistluse poolest nigelamad kui Hammurapi seadused ning kohati üsna raskesti mõistetavad. 2. Babüloonia riiklik areng 20.-19.saj.e.m.a. amoriitide sissetung Sumerisse 1.1. Vana-Babüloonia suurriik 1894 1595 1 Selle ajajärk on otseselt seotud Babüloni linna esiletõusuga ja suurriigiga, mille rajas selle linna kuningas Hammurapi. 2 1. dünastia, kelle kuulsaim valitseja oli Hammurabi (1792 1750) Sel ajal toimus Sumeri ja Akkadi lõplik ühendamine, mis tähendas tegelikult akkadlaste lõplikku võitu sumerlaste üle. Riigi territoriaalne ulatus küündis Pärsia lahest Süüriani. Kuninga isik sakraliseerus täielikult.
annaabi.ee 
