Meile on tuttav järgmine ülekandefunktsioon: (1) Kus tehes järgmised asendused: Kus 0 on objekti karaktelistlik ehk sumbumatu võnkumise nurksagedus Kus -sumbumiskonstant On võimalik avaldada võrrand (1) järgmisel kujul: Samuti on võimalik avaldada sumbumiskonstandi ja karakteristliku nurksageduse kaudu teisi süsteemi iseloomustavaid suuruseid kus s sumbuva võnkumise nurksagedus kus T sumbuva võnkumise periood kus sumbumistegur. 2) siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 2 ja T2 = 0,1; PT2-lüli K=1, T1=2 ja T2=0,1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1, T1 = 0,5 ja T2 = 3; PT2-lüli K=1, T1=0,5 ja T2=3. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 4)teguri K ning sumbumisteguri mõju. PT2 lüli kajastab olukorda, kui 0<<1. Teisel on kujutatud olukorda, kui >1. =1 korral on pilt sarnane joonis 6-ga.
Loengukursus AEK 3025 26 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 3G d= (3.33) ( C A + C B + C C ) elektrivõrgu sumbumisteguriks. Õhuliinidega elektrivõrgu mahtuvuslik ebasümmeetria on piirides 0,5...2 % ja sumbumistegur 2...6 %. Kaabelliinidega võrkudes ebasümmeetria puudub, sumbumistegur on 2...4 % [3.1]. Ideaaljuhul, kui elektrivõrk on maa suhtes sümmeetriline, s.t C A = C B = CC = C , on = 0 , U A- m = U A , U B - m = U B ja U C-m = U C . Siis vastab normaaltalitluse pingete ja mahtuvuslike voolude vektordiagramm jn. 3.11 toodule. Mahtuvuslikud voolud edestavad faasipingeid ja faaside pingeid maa suhtes 900 ja moodustavad sümmeetrilise tähe. UA = UA-m
süsteemides, kus nii allika impedants kui koormuse impedants on mõlemad väärtusega Z0. · Impedantsi sobitav attenuaator on mõeldud süsteemiimpedantsi väärtusega Z1 omava allika ühendamiseks süsteemiimpedantsi väärtusega Z2 omava koormusega. Pingejaguril põhinev attenuaator ongi oma ehituselt lihtne takistuslik (resistiivne) pingejagur. R1 Sumbumistegur G: U välj R2 Usis Uvälj G= = R2 U sis R1 + R2 R2 = G * ( R1 + R) R1 = (1 - G )( R1 + R2 ) Joonis 5.21
Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus ma=-kx-rx' /m a+(k/m)x+(r/m)x'=0 a on aga x'' seega x''+(r/m)x'+(k/m)x=0 See on diferentsiaalvõrrand, mille lahendamisel saadakse lahend x=Ae-tcost , mis on sumbuvate võnkumiste valem, kus on sumbumistegur Omasagedus - o - see sagedus millega toimub süsteemi vaba võnkumine keskkonna takistuse puudumisel. o2=k/m; Sumbetegur määrab võnkumiste sumbumise kiiruse. =r/2m (r on keskkonnatakistused, m on süst mass). Sumbe dekrement perioodi võrra erinevatele ajahetkedele vastavate amplituudide suhe e T=(t)/(t+T). Sumbuvuse logaritmiline dekrement on =ln (t)/(t+T)=T. Seda kasutataksegi peamiselt võnkumiste sumbuvuse iseloomustamiseks. SOOJUS 1. Aine ehitus, molekulid.
Võnkelüli näide: pendel. Võnkelüli dünaamilisi omadusi kirjeldab teist järku diferentsiaalvõrrand. 2 d x v + 2 T d xv + = k 2 T d 2 dt xv x s t Kus: T on lüli ehitusega määratud ajakonstant k on võimendustegur on suhteline sumbumistegur Absoluutsetes ühikutes: d ( x ) + 2 T d ( x ) + = 2 2 T d 2 v dt x k x v v 1 s t Need võrrandid annavad xv(t) või xv(t) jaoks kahesuguse lahendi, olenevalt sumbumisteguri väärtusest.
edastada liinis vaheneb. Kaod metallosades on 16bit vaja 4 erinevat faasi (0deg ,90deg ,180deg , soojuskaod ,mis soltuvad 270deg) jne. signaali sagedusest ja juhtme takistusest. Kaod DTMF (dual tone multi frequency) kaabli Audiosignaali tuup, mis genereeritakse siis, kui te isolatsioonis. Kogu seda iseloomustab vajutate sumbumistegur liinis. toonvalimisega telefoni klahve. Tanapaeval on Korgetel sagedustel hakkab elektromagnet energia toonvalimisega levima mitte telefonid peaaegu taielikult valja torjunud juhtme keskosas (soone keskel) vaid soone peal - vanaaegsed pinnaefekt. impulssvalimisega (valimiskettaga) telefonid. Koaksiaalkaabel: Peamiselt televisioonisignaali
annaabi.ee 
