elektrilise signaali. See signaal edastatakse vurri rõhtteljele paigutatud elektrimootorile, mis tekitab momendi telje y-y ümber. Sellist tüüpi vurrkompassi nimetatakse kaudse juhtimisega kompassiks. 6. Tundliku elemendi võngete summutamine õlisummutiga Joonis 14 Õlisummutiga langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi sumbuvate võngete kõver Kiirused v1, v2 v3 on tekitatud samade nurkkiiruste ja momentide poolt, mis sumbumatute võnkumiste puhul. Õlitaseme vahe anumates tekitab tundliku elemendi peatelje uue joonkiiruse v 4. See kiirus muudab tundliku elemendi peatelje liikumise suunda kohe asendis 1 Asendis 2 viivad tundliku elemendi peatelge tõelise meridiaani poole jõud v 3 ja v4 Asendis 3 õlisummutis on tasemed võrdset ja moment puudub. Tundliku elemendi peatelg läbib tõelise meridiaani tasandi tänu kiirusele v3.
tõelise meridiaani tasandist. Asendis 10 on uuesti ilmunud kiirus v 1 sest tundliku elemendi peatelg on tagasi jõudnud tõelise horisondi idapoolsesse osasse. Kiiruse v1 ja kiiruste v2 ja v3 summa viivad tundliku elemendi peatelje tagasi asendisse 1. Langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi peatelg sooritab sumbumatud elliptilisi võnkumisi tõelise meridiaani tasandi suhtes. Ajavahemikku mille jooksul tundliku elemendi peatelg sooritab mööda ellipsit ühe täisvõnke nimetatakse sumbumatute võnkumiste perioodiks. Langetatud raskuskeskmega tundliku elemendi peatelje sumbumatute võnkumiste periood arvutatakse valemist: H T0 2 B M cos Selleks, et tundliku elemendi peatelg püsiks tõelise meridiaani tasandis on kaks tingimust: 1) nurk tundliku elemendi peatelje ja tõelise meridiaani vahel peab olema null, α=0 2) tundliku elemendi nurkkiirus peab võrduma tõelise meridiaani pöörlemise nurkkiirusega ωρ = ω2
kondensaatoril lahendile (3) vastava järgmise valemi järgi: uC (t) =UC (0)e−β tcos(ωt +α) kus pingeamplituudi vähenemist ajas kirjeldab suurus U (t)=U (0)⋅e−βt CC (joonis 10.2b). Pingevõnkumisi saab uurida ostsillograafi abil. Vaatleme nüüd võrrandi (2) lahendit (3) juhul, kui β = 0 (R = 0) . Sel korral toimuvad võnkumised maksimaalse ringsagedusega ω = ω0 ja tegemist on vabade sumbumatute e omavõnkumistega ( ω0 on omavõnkeringsagedus). 2) Kui β = ω0 , siis on diferentsiaalvõrrandil (2) järgmine üldlahend: q(t) = e − β t ( A + B t ) kus A ja B on ülesande algtingimustest (võnkumiste esilekutsumise viisist) leitavad konstandid. Funktsioon (6) ei kirjelda võnkumisi. Temale vastavat režiimi nimetatakse kriitiliseks ja tingimustest =0 , s.o leitud takistust kriitiliseks takituseks. Seega kriitiline takistus avaldub:
Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. · Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. · Sumbuvad võnkumised on sellised, kus esialgsele energia portsule energiat rohkem ei lisandu ning takistusjõudude ületamisele kulub energiat. · Sumbumatute võnkumiste korral saab kehade süsteem energiat perioodiliselt juurde. · Täisvõnge on pendli liikumine ühest äärmisest asendist teise ja tagasi samasse asendisse. · Võnkumist iseloomustab ajavahemik, mille möödumisel liikumine uuesti kordub. Seda ajavahemikku ehk ühe täisvõnke kestust nimetatakse võnkeperioodiks. Võnkeperioodi tähis on T ja mõõtühikuks sekund [s].