Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sumbumatuid" - 7 õppematerjali

Elektromagnetväli
3
doc

Elektromagnetväli

Õpik lk. 66-84. 1. Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit. 2. Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit. 3. Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast. 4. Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 5. Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi. 6. Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69. Sundvõnkumisega on tegemist siis, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge 7. Milline nähtus on resonants? Lk. 69 Resonants tekib siis kui süsteemi omavõnkesagedus saab võrdseks sagedusega(välise) 8. Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihkevool on nähtus, kus laaduva plaadi

Füüsika → Füüsika
75 allalaadimist
Elektromagnetlained ja elektronmagnetvõnkumine võnkeringis
19
ppt

Elektromagnetlained ja elektronmagnetvõnkumine võnkeringis

teineteiseks. Elektrivälja ja magnetvälja energia vastastikune muundumine võnkeringis. Potentsiaalse ja kineetilise energia vastastikune muundumine vedrupendli korral. Võnkumist, mille korral võnkuv süsteem täiendab ise välisest allikast oma energiavarusid, nimetatakse isevõnkumiseks. Thompsoni valem Elektrogeneraator Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooliallikast või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat.Elektrogeneraator sisaldab enamasti võkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Juhul kui võnkeringis rakendub perioodiliselt

Füüsika → Füüsika
50 allalaadimist
Füüsika
2
doc

Füüsika

voolutugevust, kuid mitte muundada elektromag.välja energiat teosteks en.liikideks. Voolu muutumisel hakkab pool endaind. tõttu toimima vooluallikana, mis pidurdab voolu muutumist. see põhjustab ind.takistuse. Ind.takistus sõltub ringsagedusest ja pooli induktiivsusest. X L= L=UL/I. Ind.takistuse korral jääb I U-st maha /2 võrra. Isevõnkumine võnkumine, mille korral võnkuv süst. ise täiendab välisest allikast oma energiavarusid. Elektrogeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromag.võnkumisi, kasutades selleks alalisvooluallikast või migi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadud energiat. Tagasiside ­ klapi sulgemine ja avamine, vooluallikas-alalisvooluallikas, millest saadakse statsionaalse el.välja energiat, klapp-tagab en. perioodilise juurdevoolu, võnkering-. kasut. raadiosaatjates, televisioonis jne. Enim el.energiat toodetakse SEJed. + odav rajada, tehnoloogia ei pea olema

Füüsika → Füüsika
101 allalaadimist
Elektrmagnetvõnkumine
3
doc

Elektrmagnetvõnkumine

T = 2 LC ühik-1 sekund Et tavaline (joon)sagedus f on perioodi pöördväärtus, siis f = 1/T = 1/2 LC . f-sagedus Ühik- 1 Hz (hertz) 10. Miks tavalises võnkeringis võnkumised sumbuvad? Osa võnkumise energiast eraldub juhtmetes soojusena ja võnkumised sumbuvad pikapeale. 11. Mis on isevõnkumine? Kui võnkuv süsteem ise võtab kuskilt välisest allikast endale energiavarusid juurde, Näiteks elektrongeneraatorist. 12. Mis on elektrongeneraator? Seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi 13. Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge 14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides)

Füüsika → Füüsika
32 allalaadimist
Vahelduvvool
2
doc

Vahelduvvool

reegli kohaselt toimib poolis tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Alles siis, kui pinge kondensaatoril on saanud nulliks, saavutab voolutugevus oma maksimaalse väärtuse. Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm, mis on vaadeldav laengukandjate liikumise kineetilise energiana. Isevõnkuva süsteemi põhiosad: vooluallikas, ventiil, võnkering. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi, kasutades selleks kas alalisvooluallikat või mingi teise sagedusega vahelduvvooluallikast saadavat energiat. Elektrongeneraator sisaldab enamasti võnkeringi, mille omavõnkesagedus määrab tekitatavate võnkumiste sageduse. Lisaenergia andmiseks võnkeringile kasutatakse positiivset tagasisidet. Võnkering ise avab ventiili, läbi mille ta vooluallikalt energiat juurde saab. See toimub hetkel,

Füüsika → Füüsika
191 allalaadimist
Füüsika kordamisküsimused-elektrodünaamika
4
docx

Füüsika kordamisküsimused: elektrodünaamika

Milles seisneb amplituudmodulatsioon? Selgita, 5.Panna kirja harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu joonised. tugevus ja sõltuvus ajast. Valem, tähistused. Mikrofon muudab helivõnkumised Harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu tugevust ja madalasageduslikeks eletrilisteks võnkumisteks. sõltuvust ajast saab kirjeldada siinus- või koosinus Need ei levi ruumis kuigi kaugele. Lampgeneraator funktsiooniga. VALEMID: i = Io cosωt ja i = Iosinωt toodab sumbumatuid kõrgsageduslike võnkumisi, mis kus i= hetkväärtus, Io= amplituudväärtus, levivad ruumis hästi, kuid ei kanna informatsiooni. ω=ringsagedus, ωt= faas Need kaks võnkumist ühendatakse 6.Graafikult andmete lugemine ja graafikute modulleerimisseadmes ning saadetakse joonestamine. kõrgsageduslik võnkumine, mis kannab 7.Mida nimetatakse voolutugevuse informatsiooni

Füüsika → Elektriõpetus
9 allalaadimist
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Elektriväljas liikuv elektron, sõltuvalt liikumise suunast välja suhtes, kas võtab väljalt energiat ja saab kiirenduse või aeglustub ja annab energiat väljale. Elektron, möödudes resonaatori avast, annab osa energiast resonaatorile ja kui ta lõpuks jõuab anoodile, on ta kogu oma saadud energia ära andnud. Kiirendamiseks kasutab elektron alalisvoolu välja energiat, aeglustades aga annab saadud energia vahelduvvoolu väljale toetades selliselt magnetroni sumbumatuid võnkumisi. Magnetroni poolt genereeritud sagedus sõltub õõnesresonaatorite ja vastastikuse mõju ruumi mõõtmetest. Õõnesresonaatorid on vastastikuse mõju ruumi kaudu üksteisega ühenduses, seepärast on võimalikud mitmed erineva resonantssagedused. 8 õõnesresonaatoriga magnetronides kasutatakse π võnketüüpi laineid, mis annavad suurema võimsuse kui teised võimalikud võnketüübid (nt. 1/2π, 3/4π). + __--_ + ____--_ + ____--_ + ____--_ ____--_

Merendus → Laevandus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun