Kui see valmis sai, nimetas Kalevipoeg selle Lennukiks. Ta kogus kokku meeskonna ja läks siis merd-mööda seilama. Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima. Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama. Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris
seda teha suudaks, kuid ta sai hakkama ja direktriss oli kohutavalt vihane. 12. Lavender Lavender võttis enda peale ülesande direktori tunni ajaks köögist tema veekann ja klaas tuua. Seda tehes sokutas ta kannu vesiliku. 13. Iganädalane kontroll Sõnniste käitus tunnis kohutavalt, iga väiksemgi eksimus lõppes eksijale karmi nuhtlusega. Õpetaja Mesi püüdis küll lapsi kaitsta, kuid sellest polnud midagi kasu. 14. Esimene ime Direktriss valas kannust vett klaasi ja vesilik sulpsas ka sinna. Sõnniste kargas karjudes toolile. Ta oli hullupööra vihane ja süüdistas Matildat. Matilda kinnitas kangekaelselt, et ta ei tea elukast midagi. Direktriss ei uskunud ja lubas Matilda koolist välja visata. Matilda oli nii vihane alusetu süüdistuse pärast, et sundis tahtejõuga ja silmadest tuleva energiaga veeklaasi koos vesilikuga ümber minema, nii et selle sisu Sõnniste rinnale maandus. Jälle süüdistas Sõnniste Matildat, ehkki Matilda istus temast kaks pinki eemal. 15
Yosa Buson (17161783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a. andis tema koolkond välja mitu luulekogumikku: Akegarasu ja Zoku akegarasu. Oma tipu luules saavutas Buson 1777, mil valmis Shunp bateikyoku, mis kirjutatud jaapani ja hiina luulet kombineerides. Tema üks ideaale nii maali- kui luulekunstis oli rizoku. Tema idee oli vabalt ringi liikuda elegantsi ja kujutluste maailmas. Kuu on hägune kumma see konn sassi sulpsas taeva või tee Kobayashi Issa (1763-1828) Karmi saatusega haiku luuletaja, kes valas paljuski oma elu luulesse. Chichi no shen nikki, Ora ga haru (minu kevad, 1819). Issat peetakse ebatraditsiooniliseks poeediks, kuigi ta kasutas mitmeid tollal levinud luulestiile: 1) Bash stiili taaselustava Katsushika koolkonna stiili; 2) koomilist Danrin koolkonna stiili; 3) koomilist ,,provintsi (inaka) stiili". Tigu sul on aeg hakka juba ronima Fuji-mäe tippu Kabuki ja Jourui
piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame. Ei siis kapsaid süüa saa. heinu peab närima. Vanal sokul paha meel,