mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse. 6) Iseloomusta filmitegelasi ja nende väärtushoiakuid. Vastus: Filmitegelased: Rass: Loo jutustaja. Poiss, kes elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada
Kuni äratet sai tema -nüüd ju hellameelne ema- pesapõhjas murdund koorest oma lihast-verest noorest. ------------------------------- Oi, neid põhjatumaid suid! Vaja sööta sitkeks luid, selga sulist sooja kinda, taha lustliku saba, tiivad külge-laulu rinda, et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba.’’ Marie Under ja Ernst Enno on mõlemad väga looduslähedased autorid, nende luulel on väga palju sarnaseid motiive ja vähe erinevusi. Samuti on antud kirjanike luuletused võitnud paljude eestlaste südameid, eelkõige oma lihtsuse ja siiruse poolest. Nende tundeküllalased
Puu siis tõsines ja tukkus, Puhu üles, alla puhu! oma roheluses lukkus. Kõik, mis mahtus, suhu! suhu! On ta väsind suurest armust? Nokkis maast ja ahmis õhust: Mahlus käärib loomis-karmust. aetud viiest-kuuest kõhust. Juba priiskabki kui purjus: Oi, neid põhjatumaid suid! puna kasvab nagu kurjus - Vaja sööta sitkeks luid, oh neid kihisevaid limu! selga sulist sooja kinda, Seda sigimisehimu! taha lustiliku saba, tiivad külge - laulu rinda, Seisab enda õnnest rõhut - õhk kõik veretama lõhut. et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba. Nüüd ta upub endakattu, oma hullund vilja sattu. Nüüd on marju, nüüd on marju! Kuskil pole nendest varju: ruttab rüppe, ripub põue - verev katus üle õue. Värav ägab sagarates,
Teisi tihaste liike Sabatihane (Aegithalos caudatus) Sabatihane on väike värvuline, kelle saba on pikem kui ta keha. (British Garden Birds). Linnud ei külasta tavaliselt lindude söögimaju, kuna taimset toitu nad peaaegu ei söögi (L.Jonsson, 1992). Sügisel ja talvel hulguvad sabatihased ringi, ilma kindla teekonnata. Hulgutakse ringi koos perekonnaga ja mõnikord ühinetakse teiste tihaste parvedega. Kui keegi perekonnast kinni püütakse, jäävad perekonnaliikmed paigale, sulist tagasi ootama. Sabatihased ei kaitse tavaliselt oma territooriumi ja öise külma eest kaitsevad end tihedalt üksteise kõrval kössitades ( H. Relve, 2001). Pildil sabatihane Sõrve linnujaamas (Galeri photos). Musttihane (Parus Ater) Külastab harva ja arglikult söögimaju, napsab mõne seemne ja teeb kohe minekut, nii tegutseb suurte metsade tagasihoidliku eluviisiga metsalind. Musttihast peeti marjuliste õnnelinnuks, kes marjakohad kätte näitab. (tihaste toidulaud)
annaabi.ee 
