hääles, sageli sulestiku värvuses, mõnikord isastel tuttide ja ilusulgede esinemises - Peaaju on värvulistel kõrgelt arenenud Eluviis - Enamik liike seotud puistute või põõsastikega Porr (Certhia familiaris) Hänilane (Motacilla flava) - Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud - Pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena - Pesas viibivad vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni, kuhu vanemad neile toitu kannavad - Munad on värvulistel väikesed, harilikult kireva värvusega, kuid mõnikord, enamasti õõnsustes pesitsevatel lindudel ühetoonilised - Kurnas tavaliselt 4-6 muna - Hauduvad tavaliselt pärast kõigi munade munemist - Haudevältus enamikel 11-14 päeva - Ronk haub 19-20 - Lüürasaba ~45 päeva - Suluspesitsejatel lendavad pojad 26. elupäeval - Maapinnal pesitsejatel 10-11. elupäeval
suleservade kulumise tõttu need varjavad sule eredamat keskosa. (Ling, R. 1980) Eluviis Enamik värvuliste liike on seotud puistude ja põõsastikega. Mõned nende hulgast veedavad peaaegu kogu elu puude otsas. Mõned liigid on õhuelanikud. Maapinnal elutsevaid liike on vähe. Värvulised on monogaamsed pesahoidjad linnud. Nende pojad kooruvad munadest abitutena, pimedatena ja paljastena või üksnes hõredate udusulgedega kaetult. Vähemalt 10 päeva, kuni sulgkatte tekkimiseni viibivad nad pesas, kuhu vanemad viivad neile toitu. Poegade toitmine kestab veel mõnda aega peale pesast lahkumist. Värvulistele on iseloomulikud hästi tehtud pesad. Kohad kus pesad paiknevad on mitmekesised. Paljud liigid pesitsevad maapinnal , teised urgudes, kividel ja kaljupragudes, paljud värvulised pesitsevad puude otsas või põõsastes, mõned liigid ka ehitistes. Pesitsuskoha valitseb tavaliselt isalind, kes tavaliselt sattub pesapaika veidi varem, kui emane. (Ling, R
Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju , mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu). Mimikri – sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole,
siduvate mügarbakteritega. Lindudel eesjäsemete areng tiibadeks, kerged toruluud, sulestik, kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu). Mimikri sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid
annaabi.ee 
