Tallinn 2014 Sissejuhatus Fotosüntees on protsess, mille abil mitmed bakteritüübid, vetikad ning vaskulaarsed taimed muundavad valgusenergia orgaaniliste ainete keemiliseks energiaks. Fotosüntees hõlmab mitmeid füüsikalisi ning keemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse valgusenergia abil taandavaid agente (ferredoksiine ja NADPH-d) ning ATP-d. Saadud ühendeid kasutatakse lihtsate orgaaniliste ainete sünteesiks süsihappegaasist ning lämmastik- ja sulfaatioonidest. Sellised reaktsioonid on omased nii prokarüootidele kui eukarüootidele ning on aluseks taime funktsioneerimisele. Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, mis võimaldavad organismidel keemiliste ühendite energiaks muundatud päikeseenergiat kasutada süsiniku sidumiseks ning orgaaniliste ainete sünteesiks. Lihtsustamise eesmärgil on töös lähemalt kirjeldatud vaid C3 tüüpi fotosünteesi.
31. Feroonid: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad gaasid. Lõhnata. Suure lekkevõimega(läbi seinte). Lagundavad osoonikihti, kasvuhooneefekt. Illegaalsed. 400C juures lagunevad fosgeeniks. 32. Väävelvesinik H2S: tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Värvuseta ja mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Üle 1000ppm seiskub hingamine. 800pm 50% surm. Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest. 33.CO2: gaseeritud jookides. Lahustub vees. Levib õhus. Kasvuhoonegaas, neelab infrapunast kiirgust. 1% õhust siis kahjustab inimest, 8%- narkootiline. Nägemine, kuulmine halveneb jt. Nt õlletehastes, kui vent jamab. CO 2 kasutavad taimed. 34. Faasidiagramm Sublimatsioonikõver- AC; Aurustumiskõver- AB; Sulamiskõver- AD. 35. Superkriitilises olekus muutuvad järsult CO2 füüsikalised ja keemilised omadused
Tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest. Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. H2S tekke ja kogunemiskohad: Põhjavee šahtkaevud ja mineraalvee allikad, sest bakterid toodavad sulfaatioonidest H2S-i. Kanalisatsioonikaevud ja –trassid avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Kommunikatsioonikanalid ja – kaevud avatud keskkonnas ning hoonete ja rajatiste all. Nafta- ja naftasaaduste mahutid. Heitvete mahutid. 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. • Lahustub vees;
36. Freoonide iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: inertsed, kergesti veeldatavad, tuleohutud ja suhteliselt suurt aururõhku omavad, lõhnata, Kasutamine: külmutussüsteemid Ohtlikus: suur lekkevõime, lagundavad osoonikihti Transport: EI tohi müüa, toota, eksportida, importida 37. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Tekib looduses ja väävlit sisaldavatsest aatomitest. Võib tekkida mineraalvee allikate juures sulfaatioonidest, kanalisatsioonidest, kaevudest, naftasaaduste mahutitest, heitvete mahutitest. Omadused: Värvuseta ja mürgine gaas. Mädamuna lõhn. Ohtlikkus: Üle 1000ppm seiskub hingamine. 800pm 50% surm. Gaasiandurid tuvastavad juba kui kons >15ppm. 38. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Omadused: lahustub vees, leidub õhus, kasvuhoonegaas
annaabi.ee 
