Kalevipoja 20.lugu Ühel päeval kihutasid kullerid Kalevipoja juurde, et talle teada anda saabuvatest raudmeestest. Kalevipoeg saatsid kullerid minema ning hakkas ise kiiresti sõjaplaani koostama. Enne teele tõttamist kutsus ta kaasa Alevipoja ja Sulevipoja ning koos nendega maha kallid varandused, et need võõrastesse kätesse ei satuks. Kui saabus hommik võttis Kalevipoeg oma mõõga ja hobuse ning läks tallist välja, et teavitada rahvale raudmeeste tulekust. Sarvehäält kuuldi kaugele viru piirile, see kostis ka Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega
Mehed lubasid kordamööda pajal silma peal hoida. Alevipoeg jäi esimesena valvesse. Järsku astus muru seest välja härjapõlvlane. Ta palus lasta maitsta leememärga. Äkitselt kargas härjapõlvlane paja äärde ja hakkas leemekesta lakkuma, ta paisus lausa pilvedeni, seejärel kadus jäljetult. Alevipoeg valas katlasse vett ja lisas kapsapäid ning ajas Olevipoja katelt valvama. Tuli härjapõlvlane ja sama lugu kordus taas. Ka Olevipoeg kandis katlasse vett ja kapsapäid ja ajas Sulevipoja üles katelt valvama. Jällegi tuli härjapõlvlane, sõi supi ära ning paisus hiiglaslikuks. Ka Sulevipoeg täitis katla uuesti ja äratas Kalevipoja katelt valvama. Kui härjapõlvlane seekord tuli ja palus leememärga maitsta, küsis kalevipoeg pandiks vastu kuldkella härjapõlvlase kaelast. Härjapõlvlane väitis kavalalt, et kell on tal kaelas selleks, et teda võõralt väljalt üles leitaks, kui ta ära peaks kaduma. Kalevipoeg lubas peale sööki härjapõlvlase ise kella tagasi
peale, et kui midagi juhtub jäävad kangelased ise süüdi. Alevipoeg jäi valvesse, teised keerasid magama. Maa alt tuli välja härjapõlvlase poeg, palus suppi, Alevipoeg ei andnud, härjapõlvlane hüppas katle äärele, sõi suppi natuke ja kasvas suureks, seejärel jooksis metsa, Alevipoeg vaatas pott tühi, tõi vett ja pani kapsast sisse ja tegi uue supi, ajas siis Olevipoja ülesse, jäi ise magama. Sama juhtus ka Olevipojaga ning äratas siis Sulevipoja ja läks ise magama. Sama juhtus ka Sulevipojaga, äratas siis Kalevipoja ülesse ja jäi ise magama. Kalevipoeg ei lubanud mehikesele suppi, enne, kui too annab talle oma kella pandiks. Härjapõlvlane andis ja selle tõttu vajus maa-alla. Selle peale ärkasid teised kangelased ja vanaeit ka . Vanaeit sai aru mis oli juhtunud ja hüppas kuristikku, sinna kuhu oli samune härjapõlvlane vajunud. Kangelased rääkisid omavahel,, mis nende vahikorra ajal oli juhtunud.
Need, kes otsinud ilma otsa, tühja tuult on tallanud. Tark soovitab tal koju tagasi pöörduda, kuid Kalevipoeg ei jäta jonni. Pakub targale palka, mida see nõab, et aga ilma otsa leiaks. Varrak asubki tüüri. Laev satub neelukohta, kust Varrak ta vaala abil välja aitab. Siis märgatakse Sädemesaart, mida Kalevipoeg tahab vaatama minna. Varrak ei soovita saart külastada, kuid Sulevipoeg läheb siiski. Saarel on tuld purskavad mäed, mis Sulevipoja peaaegu ära küpsetavad. Kannupoiss jääbki kadunuks, kuna on näkineitsi meelitusel enesele meelepärase elupaiga leidnud. Mehed on jõudnud hiidude maale, kus peretütar nad kapsalehtede vahelt puhkamast leiab ja põlle sees koju kannab. Hiidtaat hakkab meestelt mõistatusi küsima. Lapu tark teab kõiki vastuseid. Taat on meestega rahul ja laseb tütred nad tagasi viia. Tütar viis mehed laevale ja tema hingamine puhus laeva lainetele.