Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik.
saagiks väga erineva suurusega imetajad ja linnud. Mõned päevaste röövlindude liigid söövad kindlat toitu. Öised röövlinnud Öistel röövlindudel on suur ja jäme pea, ettepoole suunatud suured liikumatud silmad, mis annavad näole lameda ilme. Öistel röövlindudel on kummaline omadus, nad saavad oma pead peaaegu 270 kraadi võrra pöörata. Neil on osaliselt näosulgede varju jääv väike, kõver ja terav nokk. Mõnel öise röövlinnu liigil on peas kaks suletutti, mis jätavad kõrvade mulje, teistel aga on pea täiesti sile. Öised röövlinnud peavad tegutsema võimalikult hääletult, sest muidu saakloomad kuuleksid nende lähenemist. Neil on pehme sulestik, mis neelab helisid ning seetõttu saavad nad lennata hääletult. Lisaks on röövlindudel õhukeeriste müra vähendava kujuga tiivad ja saba. Metsaröövlinnud Metsaröövlinnud on väiksemad, sest puude vahel lennates peab olema osav manööverdaja
Imetatakse kuu aega, mille järel nad iseseisvuvad. Kevadel sündinud pojad võivad esimest korda sigida juba sama aasta sügisel. Sigivad ainult territooriumi omavad loomad. Tavaliselt elavad nad kahe, harva kuni viie aasta vanuseks. Vaenlasi on ondatratel palju: saarmad, rebased, röövlinnud inimene jt. Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast. Tuttpütt Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik.
jahivad. Neemetippude kohale tulevad sageli aga tiirutama veelinde jahtivad merikotkad. Talveks tuleb meile ka mõningaid linnuliike, keda muul ajal meie aladel ei kohta. Kärestikulised jõelõigud meelitavad kohale Skandinaaviast saabunud vesipapi ainukese laululinnu, kes võimeline ujuma ja sukelduma. Sageli võib kohata lennus kuldnokkadele sarnanevaid linnuparvi. Need on siidisabad, kelle peas võime lähemal vaatlusel näha uhket suletutti. Veebruar Ehkki veebruar on talvekuu, saab talve selgroog selleks ajaks vanarahva tarkuse kohaselt juba murtud. Söögimajade juures nokapoolist hankinud tihased on pakutava pekitüki vastu huvi kaotamas. Nemadki tunnetavad kevade lähenemist ning lasevad üha sagedamini kõlada kevadiselt rõõmsana kõlaval ,,sitsikleidil". Rongapaarid teevad oma mängulendu ning valmistuvad pesaehituseks. Ka käbilinnud hakkavad juba küünlakuul pesitsema. Märts Märtsikuu on talve murdumise märgiks
põõsas, kasvukoht poolvari kuni päikeseline. Pärit Ida- ja Kesk- Aasia, Põhja- Ameerika, Jaapan (aretatud G. Asrendsi pool erinevate liikide ristamisel) Kasvukohaks sobib ka varjuline turbaaed, nõrk koht on pinnalähedane juurestik, aitab multsimine rabaturvas Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. õitseb juulist septembrini, õied roosast purpurjani, suletutti meenutavas kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises alt-laienevas õisikus, lehed sinakas-rohelised, pealt läikivad Istutada veekogu kallastele, äärisena, siseõue Sordid ,,Delft Lace" ,,Flamingo" (roosakad) , ,,Fanal" (tumepunane), ,,Ametüst" http://kristinakoolis.blogspot.com.ee/2015/08/avamaataimede- Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html
annaabi.ee 
