selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Kuna see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool. 5. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Sulavkaitsmete põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on tehtud sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu. 6. Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Maanduslatt on vajalik, et kaitsta inimest katkestades elektrivoolu. 7. Kõik metallkorpusega elektriseadmed peavad olema maandatud, et neid oleks ohutum kasutada
selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki;levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga.
tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest
Elektrikilpi vaadates võid märgata selle sees arvukaid kaitsmeid, mida sageli nimetatakse ka korkideks. Kui elektrisüsteemis toimub rike, aitavad kaitsmed kogu elektrisüsteemi välja lülitada. Sellisel juhul tuleb rike leida üles ning kaitse vahetada. Automaatkaitsme võib aga taas sisse lülitada. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, sulab traat ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks. Neid ei tohi mitte mingil juhul ise parandada. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega ehk automaatlüliti. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Neid on kahte liiki kas lüliti või korgikujulised.(c,d,e pildil)
· Riidekangasse sissekootud metall-lõnga saab juhtida elektrit, mis soojendab tekstiili. Sellel põhimõttel on valmistatud näiteks soojendustekke ja kosmonautide rõivaid. Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides. · Töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peeaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. · On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides
· soojendamine pehmenemiseni, · vormimine, · jahutamine (tardumine), · toote eraldamine. Plastid ja auto Plastide osakaal auto massist ca 15% ( mahust palju enam). Peamised kasutuskohad: · siseviimistlus · esiosa detailid( põrkeraud, võre jms.) Arengusuunad: · Mootoridetailid · Keredetailid, mis parandavad passiivset ohutust · Esiosa moodulid Klaas Omadused: · Suur tihedus, · soodne hind, · hästi sulatatav ja töödeldav, · vastupidav pind · optilised omadused Autotehnikas kasutatakse põhiliselt kereelemendina. Kleebitud kujul tugevdab kere. Isoleerib , võib vähendada päikese UV kiirgust. Klaas koosneb 75% ulatuses kvartsliivast ja naatriumsulfaadist ning kaltsiumist. Komponendid sulatatakse ca. 1600 o C juures koos vana klaasiga kokku. Jahutatakse aeglaselt tinaga täidetud vannis. Klaas võtab vanni kuju. Painutamiseks kuumutatakse uuesti ca 600 o C ni
kuumutamisel. Suurim Cullinan. L-aafrikas 1905. Grafiit- 6 aatomiliste rõngaste kihid, mis eralduvad kergesti. Pasiivne, kuigi teemant veidi aktiivsem, tulekindel. Karbüün- süsinikaatomite lineaarne pölümeer. Fulleereenid – avastamise ja uurimise eest anti Nobeli preemia. Lonsdeiliit – moodustub kõrgetel rõhkudel ja suht madalatel temperatuuridel, on leitud meteoriitides. Keem OM - Kem.akt. Sõltub süsiniku erivormist. Madalatel temp keemiliselt inertne (raskesti sulatatav) Ühendid: Oksiidid: CO (vingugaas)- värvitu ja lõhnatu väga mürgine põlev gaas, tekib süsinikku sis kütuste mittetäielikul põlemisel, hapniku juuresolekul põleb sinise leegiga, CO2 (süsihappegaas)- värvitu, mittepõlev, hapuka maitse ja lõhnaga gaas, ei ole mürgine kuid ei toeta ka hingamist ega põlemist. Tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides C3O2 (trisüsinikoksiid)- lämmatava lõhnaga värvitu gaas.
6.Mida nimetatakse lühiseks ja mis võib põhjustada lühise? V: Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 7.Mis on kaitse ja kuidas kaitse töötab? V: Kaitsmeid on mitut liiki; levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Traat on sellise läbimõõduga, et taluda kindla tugevusega voolu(näiteks 10 A või 20 A jne.). Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Sulavkaitsmed on ainult ühekordseks kasutamiseks 8.Miks kasutatakse kaitsmeid? V: Kui voolutugevus ületab etteantud piiri, siis kaitse katkestades vooluringi. Kaitsmed ühendatakse jadamisi, mõistlik on
paljudes elektri-, soojus- ja heliisolatsiooni toodetes ning lisas vajadusel teistele materjalidele struktuuri tugevust ning kuumakindlust. Sarnasus asbestiga, on samuti mureallikaks, et klaaskiul võivad olla ka samasugused kahjulikud mõjud tervisele nagu asbestil.Klaaskiud on töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peaaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. Klaaskiud on ka väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. Klaaskiuga tugevdatud plastik (FRP) ei roosteta ja on väga vastupidav korrosioonile. Roostevabad omadused annavad klaaskiule palju pikema eluea
Pitserid jagatakse kas nende dokumendile kinnitusviisi või siis materjali järgi. Kinnitusviisi järgi jagunevad pitserid dokumendi peal olevateks ja ripppitseriteks. Alates 12. sajandist asendus dokumendipealne pitser ripp-pitseriga. Alles paberi levikuga 14. sajandil pöörduti tagasi dokumendi peal asetsevate pitserite juurde, kuna ripp-pitserid olid paberi jaoks sageli liiga rasked. Pitseri valmistamiseks kasutatavad materjalid Pitseri materjal pidi olema kergesti sulatatav, kuid samas tardudes küllalt jäik, et jäljend kuluks võimalikult vähe. Keskajal kasutati pitseerimisel puhast pitserivaha, mis koosnes 2/3 mesilasvahast ja 1/3 mingist vaigust. Vaik muudab kujutise teravamaks ja vaha muutub ka kiiremini tahkeks. Hiljem lisati tugevuse ja plastilisuse saavutamiseks kriiti, kondijahu, vaiku, linaseemneõli, tärpentiini ning saadi vahavaikmastiks. Varasemad vahapitserid olid kas valged või merevaigukarva. Vaha loomulikust, kergelt kollakast toonist
annaabi.ee 
