Peale 10% äädikhappe-pliisoola lahuse lisamist tekkis aga vähesel määral valget sadet. Keemilised omadused villal ja siidil. Kuna vill ja siid on looduslikud loomsed kiud on nad proteiin kiud. Proteiinkiud on: hügroskoopsed; halvasti leeliseid, kuid hästi happeid taluvad; Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus üsna halvasti päikesevalgust taluvad; rasksüttivad, halvasti põlevad, söestuvad; sulamatud; kergvärvitavad; ettevaatlikku puhastamist vajavad. Järeldus Proteiini kiud ehk meie siid ja vill ei talu leeliselist keskonda. Kuid happelises keskkonnas on vastupidavad. Kuumutades leeliselises lahuses lahustuvad. Katses võis tekkida mingisuguseid ebakõlasid, kuna siid ei pruukinud täielikult lahustuda ja meie silm seda ei märganud. Tekstiili- ja rõivamaterjalid, KMT0285, 2015/2016 õa, Tiia Plamus
Sulamistsoon keevitamise ajal sulanud põhimetalli osa. Segunemis ehk legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist. Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõjutsoonist moodustunud ala. __________________________________________________________________________ ________ Keevituselektroodid Kaarkeevitusel kasutatavad ekektroodid liigituvad: a) sulavad elektroodid b) sulamatud elektroodid Keevituselektroodide liigituse aluseks on järgmised tunnused: 1) elektroodivarda materjal 2) keevitatav metall 3) elektroodikatte paksus 4) varda ja katte keemiline koostis 5) katte sulamisel tekkiv räbu 6) õmbluse mehaanilised omadused Keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi nelja rühma: EN 499 legeerimata ja madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757 kõrgtugevatele
kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad elektroodid valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5 … 8 mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida
Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. Keevituselektroodi valmistatakse metallvarrastest läbim al. 1,5 kuni 25mm ja enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus (nt roostevaba teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Kaarkeevitusel kasutatavad elektroodid liigituvad: sulavad elektroodid, sulamatud elektroodid. Keevituselektroodid liigitatakse euronormide järgi nelja rühma: EN499- legeerimata ja madallegeerterastele, EN 1599 kuumustugevatele terastele, EN 757- kõrgtugevatele terastele, roostevabadele ja kuumuspüsivatele terastele. Elektroode tähistatakse rahvusvahelise ISO ja rahvuslike (DIN, SFS jt) STANDARDITE JÄRGI. 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus ja vastakkaarkeevitus.
annaabi.ee 
