Siin on tondid vaimud ka magada ei julge ma, hirmust pärani on silmad piilun vaikselt enda ümber. Kõikjalt kostab krabinaid ühikas ei julge olla siin vist tõesti kummitab. Sügis Haiku Läheb külmemaks, kase lehed langevad, saabub pime aeg. Talv Haiku Väljas sajab lund, lumememme tehakse, veekate jäätub. Kevad Haiku Lumi sulamas, kõrgelt paistab päikene, lilled tärkavad Suvi Haiku Väljas väga kuum, ma rannas võtan päikest, suvevaheaeg. Kooli viinamarjad Ood Viinamarjad kenad pallid, mulle on nad väga kallid mahlased ja maitsvad nad, mitut värvi on neil saak. Nii magusalt suus sulavad need viinamarjad punavad ja eemalt miski rohetab, need väiksed pallid rohekad.
sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, 9 las ma olen nende tuul! Debora Vaarand Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. 5. KOKKUVÕTE Debora Vaarandi (1916-2007) alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: «Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus.» Pargi sõnul oli Debora Vaarandi õnnelik inimene: ta jõudis oma pika elu jooksul kõik lõpule viia, jaksas näha nii paljut ja olla samas veel 90aastasena erakordselt hooliv. Oma olemuselt oli Debora niisama lihtne ja inimlik kui tema looming. Ta pilk oli täpne, sõna lihvitud
või hoopis puulehti. Kuidas mürgised taimed võivad olla liblikatele päästeingliks või mis otstarvet täidavad väga liigirikka surude perekonna esindajatel tihti esinevad eredavärvilised tagatiivad, ka see selgub näitusel entomoloog Märt Kruusi koostatud selgitusi lugedes. Tallinna Botaanikaaias õitsevad praegu rikkalikult ka mitmed troopilised orhideed, kes ei jää oma vormi- ja värvikirevuselt palju maha liblikatest. Praegusel sombusel talveajal, kui ka viimane lumeraas sulamas on, soojendavad südant nii liblikad kui taimed, kes botaanikaaia subtroopika- ja troopikakasvuhoonetes eksponeeritud on. Palmimaja taga on lume alt välja sulanud ka samblike, sammalde ja seente püsinäitus. Seal saab männikusse minemata teada, kuidas näeb välja meie tähtsaim ravimsamblik - islandi käokõrv ja kaasikut külastamata selgub olulise ravimseene - musta pässiku väljanägemine. Püsinäitusel on eksponeeritud kokku ligi 150 sambliku- ja samblaliiki.
.."(,,Lauka ratsu") Tundus nagu oleks Laaban tahtnud ihuüksi teostada eesti kirjanduses seda pööret, mida mujal taotlesid terved rühmitused. Eelnevate töö oli küll luuletaja eesmärgile jõudmist lihtsustanud, kuid tema enda rahuldamatuse raev ja sõnatulv näisid põhjatuna. Sellest teosest jääb lugejale meelde imelisi sümbolite tähekujusid ja nende metamorfoose: kalu tuultes ja naerus samastumas juustega, kaljusid tõusmas kergetena õhku, võtmeid ja valevõtmeid laotuses, kive sulamas viinaks, sünnitusveest salaaj tõusvaid terasmulle, sambaid, torne ja orgaaniliselt ainestatud pilvi.(Aspel,1989) Olla pikem kui elu olla siruli raudahel Aja logiseval sohval, jalad üle serva jalad sündimatuses embrüo ümisev laulu nabaväät lipunööriks tuvide hämarale kalasoomustet lipule, pea ülel teise serva
14. mail purustati eestlaste sõjalaager Lasnamäe sõjamäel. Tallinn läks Saksa ordu kontrolli alla. Juulis algas sõda Saaremaal. Harjumaal eestlased kindlustasid end kahes linnuses. Kui meri oli 1344. aasta veebruaris jäätunud siis tungis orduvägi Saaremaale. Pärast ägedat ja ohvriterohket võitlust saarlaste linnus vallutati ning juht Wesse hukati alandavalt. Orduvägi pidi kiirustama tagasiminekut mandrile, sest jää oli sulamas. Lõplik Saaremaa vallutamine toimus alles 1345. aasta alguses. Saarlastega sõlmiti kokkulepe, et nad viivad oma relvad Lihula linnusesse ja annavad pantvange. Saksa ordu püstitas Saaremaale uue linnuse. 11. Liivimaa poliitiline ajalugu XV saj: Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus- 14. sajandil hakkas tekkima Liivimaa orduharule iseloomulik värbamispiirkond. Selleks sai Alam-Saksimaa koos Reinimaaga. Lõuna-Saksamaalt pärinesid vaid üksikud vennad. Kõigi teiste