truncatusi) Peale õitsemist näpistage varrelülisid tagasi, et taime kasvu piirata. Taim vajab nüüd puhkeperioodi. 6-8 nädala jooksul vähendage kastmist, kuid mitte sedavõrd, et võrsed närbuma kipuksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10-15°. Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkeperioodi õige aeg taim ümber istutada. Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist. Kasutage kaktuste ja sukulentide väetist. Jõulukaktus vajab valget kasvukohta, mis kevad-suvisel ajal peaks otsese tugeva päikese eest kaitstud olema. Päikesepõletuse tunnuseks on punakaks värvunud lehed. Sobiv kasvutemperatuur on 15-20°. Augustis vajab taim teist puhkeperioodi - vähem kastmist ja jahedamat temperatuuri. Septembris hakake rohkem kastma, sest just sel ajal hakkavad taimele tekkima õiepungad. Nüüd pole enam hea taime liigutada. Kastmiseks kasutage pehmet toasooja vett
kõlbuliku mulla saab tavalisest hästikõdunenud kompostist ja jämedateralisest liivast. Savikas muld ei ole hea, see on liiga niiske ja umbne. Enne kasutamist on mõistlik liiv läbi pesta. Kindlasti tuleb seda teha, kui liiv pärineb mererannast. Mõlemaid tuleks võtta võrdsetes kogustes ning hästi läbi segada. Kõik taimed kasvavad kiiremini, kui neid väetada. Nii ka kaktused. Neid võib väetada sarnaselt tavaliste lehttaimedega, kuid on olemas spetsiaalsed kaktuste ja sukulentide väetised. Väetada võib kõiki kaktuseid, kuid ainult kasvuperioodil. Pungumise ja õitsemise ajal tuleb olla ettevaatlikum, tuleb kasutada poole lahjemat lahust või väetamisest hoopiski loobuda. [2. Internet] 3.5 PUHKEPERIOOD Kaktused, mis on talvel soojades tingimustes kasvanud, venivad välja. Seepärast peaks enamikule kaktustele andma talvel puhkeaja, mille ajal neid ei kasteta. Puhkeperiood võib alata novembrist ja lõppeda märtsiga
b) kõrbleht õie juures asuv muutunud värvusega leht. Lehe siseehitus: kõige peal on epidermkude, kus paiknevad õhulõhed, siis tuleb sammaskude, kus toimub fotosüntees, ning peale seda tuleb kobekude, kus toimub gaaside vahetus. Lehtedel võivad olla erinevad kujud vastavalt kasvukohast: 1) okkad okaspuudel, okastel on paksem epidermkude ning vahekiht epiderm- ja sammaskoe vahel, mille ülesandeks on takistada vee aurumist. Okastel esinevad ka vaigukäigud. 2) sukulentide lehed neil on sammaskude hästi paju ja sellel on omadus koguda vett ja toitaineid. 3) veetaimede lehed neil puuduvad õhulõhed ja gaasivahetus on arenenud difusiooni teel. Vars. Vars ühendab taime organid omavahel ühtseks tervikuks. Ta kannab lehti, õisi ja vilju. Varre kaudu toimub ainete liikumine taime ühest osast teise
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega
juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui vartele tavaline. Et tegu on vartega, näitab: 1) vartele omane kudede paiknemine e. organi siseehitus; 2) pungade või lehtede või mõlema olemasolu.Eristatakse maapealseid ja maa- aluseid varremuudendeid. Maapealsed: Köitraod e väänlad, astlad, maapealsed võsundid e stoolonid, sukulentide lihakad varred. Maa-aluse varre muudendid: Risoom e juurikas, mugul, mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega
annaabi.ee 
