Migratsioon on aktiivne massiline kogu populatsiooni liikumine. Levik toimub valmikute, munade, eoste, seemnete või ka taimede puhul vegetatiivsete tükkide jne abil. 18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. ● Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. ● Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. ● Mullaressurss – sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu
Levik võib olla aktiivne või passiivne (tuul, loomad, transport). Migratsioon on aktiivne massiline kogu populatsiooni liikumine. Levik toimub valmikute, munade, eoste, seemnete või ka taimede puhul vegetatiivsete tükkide jne abil. 18. Suktsessioon, järgkooslus, suktsessiooni rida, primaarne ja sekundaarne suktsessioon. Koosluste järjestikkust vaheldumist nimetatakse suktsessioonideks, järjestikkuseid kooslus järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Primaarseks suktsessiooniks nimetatakse kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 19. Suktsessioonilised piirangud. Mullaressurss sageli just lämmastik, on peamine faktor, mis limiteerib taimede kasvu. Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul
-allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet: 1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima muutumiseni. 2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu.
taimkatet pole olnud (uued leetseljakud jõgedes ja rannikuil, stabiliseeruvad luited, aherainepuistangud) või kus see on täielikult hävinud pärast mingit katastroofi (põleng, vulkaanipurse). Selliseid vahetusi on nimetatud primaarseteks suktsessioonideks.Algkooslustele järgnevad vahetuste korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Järjestikuseid kooslusi nimetatakse järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. Taastumise e demutatsiooniga sünonüümne mõiste on ka sekundaarne suktsessioon – mingil põhjusel osaliselt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 125. Elupaiga ökoloogia Elupaigaökoloogia: magevee- ja mereökosüsteemid. Magevesi - looduslike veekogude vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰. Magevesi on lahus, mis sisaldab lahustunud gaase (O2, CO2, N2, H2S), mineraalsooli, orgaanilisi aineid
annaabi.ee 
