Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni.
Tingimused (temp) vs ressursid (kasutame ära, nt valguskiir) ÖKOLOOGIA · Metsataimede vahelist konkurentsi uuriti juba 1305ndal aastal Pebrus de Crescentiuse poolt. · Inimpopulatsiooni (sündimus, suremus, jne) uuris Gaunt 1662ndal aastal. · King uuris taimede suksessiooni 1625ndal aastal. Suksessioon taimekoosluste vaheldumine ja nende järl-järguline täiustumine, mis viib kliimaksini (mida ei esine kunagi). · Leewenhoek · Malthus 1798 toiduressursside teooria · Farr 1843 arvutas välja seosed populatsiooni tiheduse ja suremuse vahel · Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (=
Looduslikel aladel katab mulda metsa- või rohumaade kõdu. Keemist profiilis ei esine. Moodustunud on roostepruunilaiguline mitmesuguse tüsedusega sisseuhtehorisont, mille all on gleistunud lähtekivim. Gleistunud leetunud muldade profiil on kujunenud happelisel liivasel lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel laane- või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene
ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest
Aastaraamatud. Paavstide spooliumiõigus tähendas, et kuuria juures surnud kõrgemate vaimulike pärand läheb paavstile. Paavstikuuria roll benefiitside jagamisel hiliskeskajal Benefiitside kumulatsioon Kantseleitaksid Prokuraatorid - kiriku majandusjuhatajad. Vaimulikupühitsused Vaimulikkond on üles ehitatud hierarhiliselt. Paralleelselt on olemas kaks hierarhiat. Pühitsuste hierarhia ja ametlik hierarhia. Pühitsus on see, mis annab meelevalla. Pühitsus tuleneb apostelliku suksessiooni ideest. Pühitsusi on mitut liiki, jagunevad madalateks ja kõrgemateks pühitsusteks. Kõrgemad pühitsused on alamdiakon, diakon, preester ja piiskop. Alates 12. Sajandist on nõutav tsölibaat kõigi nende jaoks. Preester `= prespüüter. Kõrgem vaimulik = prelaat. Mõne ameti jaoks on nõutav spetsiifiline pühitsus. Vaimulikuametid: Vikaar - vaimuliku asetäitja või abiline. Toomhärra - prestiizikam amet kui preestri oma, aga ametisse pühitseb siiski preester. Toomkapitooliumi liige
I OSA: RIIK ( FAKULTATIIVNE ) ============================================================================= = TEEMA 3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL Teema lisa: § 4. SUKSESSIOON (SUCCESSIO) EHK ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE PÄRANDAMINESuksessioon (successio) on õpetus sellest, mil määral rahvusvahelised õigused ja kohustused kanduvad ühelt riigilt teisele (nö emariigi päranditomp). Suksessiooni aluseks on kas fakt või leping. Pärandamise objektiks on esmajoones kõrgema võimu teostamine (õigused rahva ja maa- ala peale), seejärel aga omandiküsimused (vara ja sellel lasuvad kohustised, muud varalised õigused ja kohustused). § 1. RIIKIDE TEKKIMISE ALUSED P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE - lisa P.2.2. dismembratio juurde: Peterburi (Petrogradi) bolševistliku nõukogude valitsuse dekreet rahvuste enesemääramisõiguse
annaabi.ee 
