Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui võõrkeelte teadmine. Suheldes võõrast rahvusest või inimesega kellel on teine emakeel aitab kaasa erinevate keelte tundmine. Ühed tuntumad rahvusvahelised keeled on inglise, vene, saksa ning prantsuse keel.
,,Keele peal" tähendab olukorda, kui mäletame selle sõna kõla või sellele sõnale sarnaseid sõnu, kuid sõna ise ei tule meelde. Tõhusad meeldetuletamise ajendid Meeldetuletaja abil suudame meenutada otsitavat infot. See on vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. Näiteks vanemate koju tagasi pöördudes meenuvad asjad, mida pidasime juba ammu unustatuks. Ajend peab taaslooma sama konteksti, mis oli esialgsel õppimisel. Näiteks vee all õpitu meenub sukeldujatel paremini, kui nad uuesti vee alla viia. Seda mustrit nimetatakse konteksti taastamiseks. Kodeerimise spetsiifilisus Kodeerimise spetsiifilisus on hüpotees, et info salvestub mällu mitte originaalsel kujul, vaid nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära.
Vaalhaidele meeldib veepinna lähedal jahti pidada, mis seletab ka suhteliselt sagedaid kokkupõrkeid veesõidukitega. Kuigi vaalhaid on sõbralikud ja rahumeelsed olevused, võivad nad oma pikkuse ja massiga väiksematele veesõidukitele ohtlikuks osutuda. Neid võib ka sügavamal kohata, kus nad merehoovustel end triivida lasevad. Sügavale sukelduvad vaalhaid püstloodis nagu mitmed vaalaliigid. Sukeldujate sõnul on vaalhaid väga uudishimulikud ning lasevad sukeldujatel endal seljas sõita ilma, et seda takistada püüaksid. Tänini pole päris selge, kas vaalhaid on munejad või munastpoegijad loomad. Siiani on leitud vaid üks vaalhai muna Mehhiko lahest. Muna asus 56 meetri sügavusel ja oli väga suur pikkus 67 cm ja läbimõõt 40 cm. See sisaldas täielikult välja arenenud loodet. LIIVHAI Harilik liivhai kuulub liivhailaste sugukonda, kus on vaid üks perekond 6...7 omavahel väga sarnase liigiga.
· Gaase tekib nii looduslike protsesside tulemusena kui ta inimtegevuse tagajärjel · Gaasid võivad vees lihtsalt lahustuda (seguneda). Gaasi molekulid pidevas liikumises Vett on keskkonnas praktiliselt igal pool. Õhk on gaaside segu: 78% N2 21% O2 0,93% Ar 0,035%CO2 Veel on peale nende NOx(N2O, NO, NO2, N2O5), SO2, NH3, H2S , HCl. Pindaktiivsete ainetega reostamine takistab O2segunemist vette. Segab mullastiku aereerimist. Sukeldujatel, kes liiga kiiresti pinnale tõusevad tekivad N2 mullid, võib surra. Gaasid segunevad omavahel kiiresti. Difundeeruvad difusiooni tulemusel kiiresti vee osakestega, segunevad kiiresti veega. CAq/Cg=Kh (Henry konstant). Henry seadus - gaasi lahustumine vees on proportsionaalne antud gaasi partsiaalse rõhuga vedeliku kohal. CAq=KH*Px Kui kogu õhurõhk on 1 atm siis O2 osarõhk ehk partsiaalrõhk on PO2=0,21 atm. PH2O=0,0313 (õhuniiskus). PO2=(1-0,0313)*0,21=0,2029atm.
Vabaajasukeldujate arvu kasv viis aga ka sukeldumisõnnetuste sagenemiseni. Tehniliselt võttes on sukeldumissport suhteliselt ohutu, sest moodsad hingamisseadmed on korralikud ja neid on lihtne käsitseda. Kuid vee all võivad ka juba väikesed probleemid väga kiiresti stressi ja paanikat põhjustada ja sukeldumisõnnetusele teed rajada. Inimlikud vead ja olukorra vale hindamine on õnnetuse põhjus number üks. Seejuures tekib palju rohkem probleeme kogenud sukeldujatel kui algajatel. Organismis sukeldumisõnnetuse korral aset leidvad protsessid on väga komplekssed. Nende mõistmiseks on vaja tunda füüsikalisi põhitõdesid, mille kirjeldused on selles peatükis piiratud praktilise töö jaoks vajaliku miinimumiga. Sukeldumisõnnetused võivad juhtuda hinge kinni pidades, hingamistoruga ja sukeldumisseadmetega sukeldumisel. Kuigi õnnetuse tagajärjed on osaliselt samad, on mehhanismid ja kahjustused väga erinevad ja nende vahel tuleb ranget vahet teha.
annaabi.ee 
