Kala sisaldab mineraalaineid, mikroelemente, rohkelt vitamiine. Parim kala on värske, soovitatavalt elus. On kiirelt riknev toiduaine, säilitatakse jääs ja roogitult. Mitte värske kala tunneb ära, kui silmad ähmased ja sissevajunud, naha värvus on tuhm, lõhn on hapukas ja roiskunud. Pikemaks säilitamiseks tuleks kala jahutada -8 kuni -12 kraadi juures. Külmutades peaks temperatuur olema -35 kuni -40 kraadi. Rasvane kala säilib paremini. Kala säilitatakse ka soolates, suitsutades, vinnutades ja kuivatades. Samuti konserveeritakse kala.
kristlastele nende või nende pereliikmete tarbeks. Bütsantsi salvimisõli baseerub oliiviõlil, millele on lisatud 39-57 aromaatset ainet. Katoliiklased on kasutanud võidmist ristimise, leeri, haiguste tõrje, piiskoppide või preestrite ordinatsiooni, kirikute, altarite, tornide ja kellade pühitsemise puhul. Maarja Magdaleena võidis Jeesust nardiõliga ja tema surnukeha võiti enne matmist aaloe ja mürriga. Samuti käisid Jeesuse jüngrid kodust kodusse suitsutades kurje vaime välja ajades ning võides tõbiseid ravides. Peale reformatsiooni kui katoliiklikust ja õigeusklikust kirikust hakkasid killustuma pisemad usulahud, kadus see tava paljudel lahkulöönud traditsioonidel. Tänapäeval kasutatakse lõhnarohte ortodoksi, katoliku ning osades anglikaani kirikuis. Katoliku kirikutes on peamiseks lõhnarohu kasutamise kriteeriumiks, et rohi sümboliseeriks Kristuse pühadust,
ja pandi pajaga kuuma ahju. Mustaks tõmbunud leem valati tõrde ja lisati juurde kuuma vett, paari päeva pärast oli jook valmis. Kadakaõli saadakse puidust . tõhus arstirohi sügeliste ja muude nahahaiguste vastu. Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%
Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid Liha saab valmistada grillides, röstides, vokkides(idamaine kuumtöötlemismeetod, toitu kuumutatakse lühikest aega ), praadides, friteerides(sisuliselt küpsetamine rasvvannis), hautades, moorides(rasvas pruunistamine ja kaane all väheses keevas vedelikus), keetes, kupatades(, lühiajaline kuumutamine vees või aurus pinnavalkude denaturaliseerimiseks või veesiduvuse vähendamiseks), aurutades ja suitsutades(on külm-(15-20C)ja kuumsuitsutamine(60-80 C)) . Sea ja veiseliha on lihasgruppide ülesehitus põhimõtteliselt sama, ainult siga on väiksem ja nii ka lihasgrupid väiksemad. Veiseliha on sitkem kui sealiha ja välimuselt punasem. Veiseliha rasvasisaldus on väiksem sealihast- seega pole ka nii mahlane kui seal. Sealihal on eriliseks väärtuseks kamar, veiselihal aga nahk ei ole söödav. Seal annab mahlasust pekk. Veise pekki pole, on vaid rasv. Eestlastel pole seda kombeks kasutada
annaabi.ee 
