ning kinnitatakse vaatajale, et nad võivad sattuda taolisesse situatsiooni kui nad ületavad kiirust (Rankla, 2015). Teine hea näide on suitsupakkidel olevad võikad pildid suitsetamisest tekkinud kasvajatest või infarktidest. Väga tähtis on veel teada sihtrühma ning osata seda neile reklaamida. Kui sa näitad jalakäijale poe uksel silti „Hoia piirkiirust!“, siis see ei tekita temas mingit emotsiooni. Samas kui värskelt alustanud suitsetaja tõmbab suitsupakist, millel on moondunud kopsudest pilt, suitsu, siis tema peas tekivad negatiivsed emotsioonid ja hirm. Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus Sellistel kampaaniatel on tulemuslikkus tihtipeale väga kõikuv, sest sihtgrupid ja nende kättesaadavus varieerub drastiliselt. Enamasti nad siiski publiku hoiakut ei muuda, sellepärast, et inimesed ei arva ennast sihtrühma kuuluvaks ning statistika andmeid vaadeldes ei esine suuri tõuse ega lange
suitsetav daam nii seksikas! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse. Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja 11 saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kodused tingimused võivad ka head olla, kuid mida teha kooli- ja eakaaslastega, kes ühistegevuseks ja grupikuuluvuse märgiks on valinud suitsetamise? Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks
stereotüüpide osatähtsusest nende valikus - tundub ju peenelt sigaretti suitsetav daam nii seksikas! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse. Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kodused tingimused võivad ka head olla, kuid mida teha kooli- ja eakaaslastega, kes ühistegevuseks ja grupikuuluvuse märgiks on valinud suitsetamise? Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakataks suitsetama, on palju
daam nii seksikas! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7- 8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse. Suitsetavatel vanematel on suhteliselt raske oma lastele selgeks teha, et nad ei suitsetaks. Kui mu isa suitsetab, siis miks ei võiks minagi seda teha? Ja nii kaovadki ema või isa suitsupakist esimesed sigaretid lapse taskusse. Lapsevanem saaks eelkõige anda head eeskuju, jättes ise suitsetamise maha ja saata suitsetavad külalised õue suitsu tõmbama. Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Kõige kurvem on aga see, et õpetajad on